Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Paistab, et Rotermanni on uus Kalamaja, aga hoopis vastupidises võtmes: mitte niivõrd hipster kuivõrd hip. In pole kõik vana ja nostalgialõhnaline, vaid uus, omanäoline, võõrapärane. Telliskividest seinad Rotermannis (haa!) tekitavad hubase olemise ning nõukaaegsete sööklatoolide ja -nõude asemel on korralik mööbel ja eritellimusel tehtud savinõud. Huvitav on see, et toolid on kõvad ja üsna ebamugavad, aga ooteajad see-eest pikad..:)

Külastasin TOAd kaks korda ja just seetõttu, et anda talle teine võimalus. Esimesel korral oli segadus telefoni teel tehtud reserveeringuga, mis oli tehtud valele kuupäevale. Põhjendus: "kokk vastas telefonile ja köögis oli tramm". Siiski leiti meile laud, kuigi I korrus oli üsna täis. Arusaamatuks jäi, miks meid tühjale ja märksa vaiksemale II korrusele ei tahetud paigutada.

Teisel korral olime juba targemad ja broneerisime kodulehe kaudu. Reserveering oli jõus ja laud olemas..kuid sellest hoolimata pandi meid ootele baari äärde ja tehti meelehärmi rahustuseks jook maja kulul. Ootasime 30 min, et oma varasemalt broneeritud lauda saada! Küsisime taas II korruse kohta, kuid ei tahetud ka seekord meid sinna lasta. Lõpuks õnnestus siiski natuke vaiksem lauanurgake saada. Olime jõudnud juba menüü edas- ja tagurpidi läbi lugeda ja pärast seda kui menüüsid ei toodud ega toodud lauda, tellisime oma käigud mälu järgi. Tund aega hiljem need ka saabusid.

Kui nüüd kõrvale jätta pikad ooteajad ja napp organiseeritus, siis menüü on TOAs huvitav. Üritasin aru saada, mida tähendab "aasia köök" ja põgus järeldus oli, et see kaldub rohkem Tai poole -- supid, värsked salatid, karrid ja vokiroad. Samas on sisse toodud ka näpuotsatäis Jaapanit, mis on alati tervitatav ja minu meelest võiks seda julgemalt teha, sest Jaapan on lihtsalt nii palju enamat kui sushi ja ramen :)

Üldiselt kõik toidud, mida TOAs proovisin, on olnud väga maitsvad. Rohelise mango salat (6€) on mõnus kausitäis chillipipraga värskust, Tai karri kookospiima, maguskartuli ja seentega (7€) + pardiliha (3.50€) viis otsejoones keele alla oma mõnusa tekstuuri, pehme liha ja hea maitsekomboga. Ainuke miinus oli see, et toit oli jäetud liiga kauaks soojenduslambi alla ja peale oli jõudnud juba tekkida kile. Soe salat köögiviljade ja röstitud pähklitega (6€) oli natuke igav ja ilmselt mõeldud neile, kes ei armasta maitsemeelega eksperimenteerida?




Magustoitude nimekiri on sama huvitav nagu nende mekk: kookose panna cotta granadillipüreega (4.50€) on mõnusalt kreemjas, Gyoza taskud Matcha tee ja pistaatsiapähkli täidisega (4.50€) krõmpsuvad ampsud, mis sobivad hästi kõrvale serveeritud hapuka kastmega.



Magustoidu juurde oleks huvitav võtta näiteks Vietnami kohvi, mis pidavat olema väga-väga kange ja serveeritakse seetõttu kondenspiimaga. Endal kogemus puudub sellega, kuid ettekandja rõhutas murelikult, et see on ikka väga kange.

Üldiselt toitude poolest soovitaksin TOAs ära käia. Küll aga jätab kõvasti soovida laudkondade organiseerimine ja ettekandjate vähene kohalolek. Esmase deidi kohaks seda ei soovitaks, sest kui on vaja ruttu ära minna, siis võib olla "kinni" päris pikaks ajaks! Ent heade sõprade seltskonnas pole 3h sugugi ebameeldiv mööda saata ;) Kui saaks hinnata eraldi toite, siis annaksin maksimumi, sellevõrra jääb üldhinnang nõrgemaks.”

“Täna, 27. detsember on Restoran Viktoria jaoks märgilise tähtsusega. Nimelt on täna suletud kõrvaltänavas asuv restoran Dvigatel, sest seal toimub täna Ülo Pärnitsa ärasaatmine. Kuhu siis Ülemiste City tööinimene sööma läheb? Ülemiste Keskus on kaugel, R-kioskist ei saa midagi head, Airo cafe on kaugel. Järsku meenub, et mingi söögikoht oli ju siin veel, aga isegi nimi on juba meelest läinud.
Veel aasta eest oli Viktoria kõige popim lõunasöögikoht Ülemistes. Sest seal oli kiire bufeelett. Ok tippajal tuli ka järjekorras seista ja vahel said taldrikud või mõni söök otsa, siis läks ka aega. Aga söögivalik oli vägev ja hind kõigel 10€/kg. Näiteks kombineerid BBQ sealiha, tüki kala, tüki grillkana ja 2 kartulikotletti ja kõrvale kuhi wakame salatit.
Aga aasta alguses mõtles keegi, et töölissöökla on nõme ja võiks teha hoopis mingi peene a la carte restorani. Nii koliti bufeelett silma alt ära 2. korrusele ja täideti vabanenud ruum laudadega. Midagi läks aga väga viltu, esimestel päevadel serveeriti tooreid Viktoriaburgereid (ok raha maksti tagasi, aga uuesti proovida ikka ei taha) ja üldse ei tahtnud eriti keegi seal käia. 2 korrusel pandi bufeelett kõige kitsamasse kohta, toiduvalik oli lahja ja kadunud olid wakame ja muu parem kraam.
Ja nii hakkas Ülemiste City rahvas käima Dvigatelis. Selline mass tekitas alguses järjekordi, aga saadi hakkama, teenindus muutus kiiremaks ja praeguseks on söök umbes 5 minutiga käes, vahel kiiremini ka. Viktorias saadi oma veast aru ja tehti kõik vanamoodi tagasi, aga inimesed olid juba harjunud teises kohas käima. Hoolimata sellest, et nõud pidi ise ära viima ja toiduvalik oli piiratud.
Olen paar korda vahepeal Viktorias käinud, kui näiteks Dvigatelis oli maks vms jälkus, ja kohe imelik oli vaadata, et peale minu sõi seal veel umbes 4 inimest.
Aga täna oli Viktoria rahvast täis, mis tuli neile ilmselt ootamatult, sest koristada nad ei jaksanud, pooltel laudadel vedelesid kandikud nõudega. Wakame salatit ei olnud, aga muidu oli söök suurepärane ja valik huvitav. Liha oli sama hea ja pehme nagu vanasti. Aga mis kõige tähtsam, inimesed olid sunnitud uuesti proovima ja kuna kogemus oli hea, ei lähegi Viktoria äkki nüüd pankrotti.”

“Käisin kevadel ühel konverentsil, kus sattusin juttu puhuma juba mõned kuud Eestis elava vietnamlasega. Küsisin talt, kus ta söömas käib, ehk et kus on parim aasia toidu restoran Tallinnas ja ta vastas, et Dao Hua, millest ma kuulnudki polnud. Mina, kes ma üldiselt olen ikka kõigi heade toidukohtadega hästi kursis!

Seega huvi oli kohe suur ning varsti läksingi Mardi tänavale asja uurima. Sisse kahjuks ei saanud, sest juba uksel teatas teenindaja, et restoran on hiina delegatsioonile reserveeritud ja mingit lootust pole.

Täna meenus see resto jälle ning helistasin igaks juhuks ette, et kas kohti ikka on. Oli. Reserveerisin laua ja läksin kohale.

Dao Hua restoranis on 3 söögisaali, kokku u 70 inimesele. Istusime esimeses ja silmitsesin sisekujundust; see oli väga sarnane tüüpilise vanalinna hiinakaga ja tegelikult üsna usutavalt hiinapärane. Et mitte päris eesti maitse, aga tore ikka. Lauad olid istmetele nii lähedal, et laua jalast oma jalga enne mööda ei saanud kui tuli laua vahepeal teise asendisse lükata.


Kui menüü toodi, siis seegi veel esimese hooga usaldust ei sisendanud, sest menüü disain oli jälle see sama vanalinna hiinaka maiguga. Mitte piisavalt kodukootud ja teisalt mitte piisavalt ilusasti disainitud, vaid seal keskel kusagil, hästi tavaline ja eimidagiütlev. Samas roogadest mõnedki panid kulmu kergitama. Kontideta pardifilee 50 eurot, tellida üks päev ette. Seakõrvad... Ehk huvitavaid asju oli. Lisaks lihtsalt maitsva kirjeldusega roogadele.

Proovitud said "praetud pelmeenid krevettidega", mis olid umbes sada korda ilusamad ja sada korda maitsvamad kui kirjeldus ütleb.


Ahjaa, need toodi asenduseks muudele pelmeenidele, mida siiski saadaval polnud ja need "praetud pelmeenid" puudusid menüüs sootuks, neid teadis vaid teenindaja soovitada, et tegelikult eksisteerivad.
Kui need lauda saabusid, kustusid pooled kahtlused Dao Hua restorani osas ja kui hambad sisse lõin, kustusid ülejäänud. Kahtlusest sai vaimustus, sest need maitsesid oivaliselt. Ja kuigi järgmist käiku andis oodata terve tund (sest korraga meenus teenindajale, et hiina delegatsioon on jälle ruumi reserveerinud ja toidud ette tellinud), siis vähemalt teadsin nüüd, et ON, mida oodata.

Teenindaja oli väga abivalmis ja tore. Ning harva näeb seda, et oskab ja lausa tahab menüüst midagi soovitada! Soovitas "Kanafilee India pähklite ja rohelise paprikaga säriseval raudpannil", mis maitses suurepäraselt ja taastas üleüldse mu vahepeal kõikumalöönud usu hiina toitu (Chopsticksi süü!).


Ma ei tea, kuidas nad seda kana valmistasid, aga kanatükid ei tundunudki nagu kana, vaid... Ei oskagi millegagi võrrelda. Nagu kanalihakuubik, aga murenes nagu pähkel, aga oli pehme ja mahlane nagu tomat :) Ma tean, sellist asja ei saa olemas olla. Serveeritud efektselt säriseval raudpannil ja natuke veel lauas küpsedes.

Teiseks roaks võtsin "Praetud kuningkrevetid paprikaga austrikastmes", 15 Eur. Ja ehkki alguses arvasin, et ühest pearoast piisab kahele, nagu aasia restoides tavaks ning sama kinnitas ka teenindaja, siis tegelikult sai kõik otsa. Võimalik, et seepärast, et maitses nii hästi. Igatahes oli ka krevetiroog suurte tervete mahlaste krevettidega ja rohke rohelisega (nagu kanagi) väga maitsev ja vastupidiselt sageli pakutavale hiinakale ei rõhunud kõhtu, ei tununud liiga soolane, rasvane ega maitsetugevdajane. Tundus, ausalt öeldes, täiesti tervislik JA maitsev.


Väga põnev koht ning selgelt minu lemmik koduse tundega aasiarestoran Eestis.”

“Väga maitsev ja värske päevapraed.
Pagar-ja kondiitritooteid küpsitab prantsuse pagar, naaturalsetest ainetest. Baguette maitsevad täpselt nagu Pariisis. Esimene kord Tallinnas proovisin nii ülimaitsev ekleere, quiche ja maasika tarte. Kohvi on hea ja maitsev .
Teenindus sõbralik, korrektne ja asjatundlik.”

“Super hea söögikoht! Väga maitsvad toidud ja hea teenindus! Soovitan!”