the - Arvustus.com arvustused

“Cannes'i filmifestivali võitjafilmi “The Tree of Life” näitlejate valik on väga hästi õnnestunud. Häid rollitäitmisi ei näe mitte üksnes tuntud tähtedelt, kellelt seda võib oodatagi, vaid ka noortelt osatäitjatelt, kelle kogenematus sageli üldist taset alla kiskuma kipub. Tegelikult näibki lapsepõlvele pühendatud osa läbimõeldum ja terviklikum. Jacki tegelaskuju täiskasvanuna (Sean Penn) jätab natukene eksinud mulje, kuid storyline’i arvestades võib see ka taotluslik mulje olla.
Malicki tavapäraselt kaalutletud muusika ning kompositsioon aitavad kaasa filmist saadava esteetilise naudingu suurendamisele. On rõõm tõdeda, et jätkuvalt leidub tõeliselt andekaid režissööre, kes mõistavad, et vormi ei tule sisule ohvriks tuua. On võimalik lasta mõlemal ühes linateoses hiilata ehk pakkuda koos sügavama sisuga ka silmailu. Võrdväärse tasemega teostatud maailma arengulugu on tegelikult ainus osa filmist, mis tundub üleliigsena. Selle lisamine ja põhjused on küll mõistetavad, kuid ometi mõjub see ülepingutatuna.”

“I'm a sucker for romantic dramas.
Päriselt ka, kui lugu tundub usutav ja on liigutav ning näitlemine hea, siis pole muu oluline. Draamade puhul on rõhk eelklõige näitlejatel ning nende oskusel emotsioone edasi anda/välja mängida. Ja sellega saadi väga hästi hakkama. Rachel McAdams on hea näitleja.

Filmist puudusid need tobedad stseenid, mida tavaliselt igas naistekas leidub (aga samas on nood filmid ka romantilised "komöödiad"), kus üritatakse mittemillestki nalja välja pigistada.

Mulle meeldis see, et Paige pöördus peale õnnetust tagasi oma "eelmise" elu juurde, kuna ei saanud aru, miks ta oli sellelt "rajalt" kõrvale kaldunud. Kuid nagu pidi minema, ka teisel korral jättis ta juuraõpingud ja esimese kihlatu.

Film ise põhineb tõsielusündmustel ja päriselus ka ei saanud naine oma mälu tagasi.”

“Päris algusest ei näinud, aga päris naljakas oli vaadata. Filmis on rohkelt vana head kung-fu värki, kus tüübid lendavad mööda ekraani edasi-tagasi, aga asi ei ole päris surmtõsine ja päris palju nalja tehakse olukordade üle. Kohe näha, et kultuuriruum on ikka teistsugune kui meil. Päris lõbus vaadata.”

“Naljakas on näha rohelist Coca-Colat, aga tore, et püütakse looduslikumaid magustajaid leida. Stevia kasvab ka Eestis ja selle eestikeelne nimi on suhkruleht. Magustab, aga lisab ka omapärase maitse. Seda on Coca-Cola Life'is tunda ja tuleb tunnistada, et see häirib. Kaloreid on Life'is vähem kui tavalises Cocas.”

“Igas perekonnas esinevad oma tülid ning lahkhelid, kuid lisades sinna tuhat aastat, kõrgendatud emotsioonid ning erilised võimed, on tulemused drastilised.

Perekond, kus vanemate eesmärk on oma lapsi kõrvaldada ning õdede ja vendade vahel esineb usalduse probleeme, ei puudu haiget tegemised, tapmised, tülid ega kaotused.

Pika mineviku ja sadade aastate jooksul kogunenud tunded ei ole visad kaduma, kuid vaatamata kõigele on veri paksem kui vesi ja rasketel hetkedel hoiavad lapsed ikka kokku.

Sari, kus igav just ei hakka, kuid samuti puudub seal igasugune elu väärtus ning iga Michaelsoni vampiir või ürgne nõid peab end maailma valitsejaks, kes võib otsustada teiste elude üle. Väga fantaasiarikas ning vägivaldne sari. Ometi on seal miski, mis paneb vaatama. ”