EA - Arvustus.com arvustused

“Võib-olla liiga vara hõiskan, sest läbi on alles pool mängu, aga ausalt öeldes peab ülejäänud pool olema täiesti mängitamatu, et üldelamus täielikult rikkuda.
AC 2 on ääretult hea mäng, mis meenutab kohati Fable seeriat, aga on minu hinnangul sellest mitmes aspektis tuntavalt üle.
Ülesanded on mitmekesised, renessansiaegse Itaalia linnad on suured, põnevad ja väga ilusa graafikaga. Avatud maailmas on palju avastamist.

Minu jaoks on kõige segavam element ausalt öeldes loo liigne keerukus. Kuna tegelikult on mängija tänapäeva tegelane, kes läbi mingi masina läheb omakorda mängu, siis näib mulle säärane topeltreaalsus mängu puhul kohatu ja liigselt keeruline. Tahangi mängida tegelast Firenzes, mitte mängida tegelast, kes mängib tegelast. Aga see ei ole muidugi suur miinus, lihtsalt Ubisoft on liigselt pingutanud.”

“Minu arvamust mõjutab kindlasti ka eelnev mängukogemus originaalse Sims mängu, The Sims 2 ja erinevate lisadega. Paremaks on tehtud mitmed asjaolud, mis mind eelnevalt häirisid - vabad käed majade, esemeste, riiete kujundamisel; mööbli paigutus ruudustikust kinni pidamata; sünnipäeva saab pidada lihtsalt tordi ostmisega; võimalik nime muuta jne. Avastamisrõõmu on palju, mis muudab esimesed mängimissessioonid jube pikaks (on see positiivne või negatiivne?). Isegi siis kui on juba tekkinud korralik ülevaade, võib leida üllatavaid pisiasju. Mis mulle ei meeldinud, oli uute „inimeste“ välimus; nägude erinevus ei tule hästi esile ning kõnnak on kentsakas.

Mängu põhimõte on endiselt sama, kuid Sims 3 sisaldab palju avaramat maailma – nüüd saab liikuda ilma laadimisekraanideta linna ja kodu vahet, käia rannas, naabritel külas, kontrollida käitumist tööl, külastada salongi, teatrit jpms. Sims „inimesed“ on käitumise poolest väga erinevad, kaasa on antud suur hulk iseloomuomadusi ning väikesed kiikse, mis avaldavad mängimisvõimalustele selget mõju ning muudavad iga tegelase unikaalseks. Karjääriredelil edenemine näib olevat lihtsam, minu jaoks pigem hea omadus, kuid osasid mängijaid häirib. Üldjoontes on tegemist väga eduka arenguga, ning kui meeldis The Sims 2, soovitan proovida The Sims 3-e. ”

“Visuaalselt väga ilus mäng ja ega muusika ka pildist maha jää. Ma pole eriti kolmanda isiku vaates mängudega harjunud, see oli vist lausa esimene, mida nii pikalt mängisin. Pikapeale harjusin siiski ära.
Maailm, mida avastada ja kus ringi rännata on tohutusuur ja kui aega on, siis avastamist väärt. Ma ei ole kindel, et ma üle poole sellest läbi jõudsin käia. Üks asi selle juures ka häiris -- üsna sagedased laadimised. Kui jõuad kaardi mingisse puntki (külla sisenedes/sealt väljudes, näiteks), siis viskab ette laadimisekraani ja mõnda aega tuleb lihtsalt oodata, kuni uus kaardiosa ette tuleb. Üsna tüütu.

Mängu on sisse püütud panna päris palju, aga ilmselt on aeg või tehnilised piirangud ette tulnud (kuulsin, et algul plaaniti teha nii, et läbi tegelase kasvamise muutub maailm sedavõrd, et suuremaks kasvavad ka puud!), sest mitmed head ideed tunduvad pooliku teostusega. Perekonna loomiseks tuleb näiteks mingile naisele tänavalt piisavalt kaua tantsida või laulda vms ja ongi võimalik abielluda. Ka lapse saamine ja tema kasvatamine on ääretult ebarealistlikud.

Kõige parem tunne Fable 2 mängu mängides oli mul siis, kui sain piisavad maagivõimed, et kõik lähedusse sattuvad kurjamid efektsete tulejugadega manalasse saata ja kogusin piisavalt raha, et ära osta Albioni kalleim maja -- loss. Aga just siis, oma rikkuse ja võimu tipul, mäng mind enam ei köitnud ja liikusin edasi. Tegelikult olnuks tore ju seda aega pikemalt nautima jääda, aga selleks originaalmäng enam suurt ei pakkunud. Võimaluks oleks olnud osta lisapakid, aga seda ma ei teinud.”