Ma nägin üht tüdrukut
7.7
6 hindajat

49. Ma nägin üht tüdrukut
Liisa Kams

Kahekordse Kalju Lepiku luulevõistluse laureaadi debüütluulekogu, milles teismeline eesti koolitüdruk vaeb vahetul moel ühiskondlikke probleeme, räägib elu tähendusest ja ülesandest ning universaalsetest hüvedest. Romantilise õhkamise või esimese armastuse valu asemel piilub noor luuletaja justkui läbi kardina täiskasvanute maailma, mis teda eriti ei ehmata. Ent ta kirjeldab seda jahmatuse ja kriitikata nii, et täiskasvanul võib hakata lugedes valus...


Lisas cantabile 14.06.2013
Pane hinne:
Videvik
7.6
11 hindajat

50. Videvik
Hando Runnel

2009


Lisas Coffman 12.12.2010
Pane hinne:
(:)Kivisildnik enne sõda ja kõike seda
7.5
2 hindajat

51. (:)Kivisildnik enne sõda ja kõike seda
(:) Kivisildnik

Olukorrast enne sõda, et pärast oleks hea lugeda.


Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
Pane hinne:
Seitse surmavoorust
7.5
2 hindajat

52. Seitse surmavoorust
Jüri Kolk

Poksija Jüri Kolk on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja. Üks meie parimaid poeete parimas vormis. Tulemus on põrmustav.


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne:
Eestimaine ingel
7.5
4 hindajat

53. Eestimaine ingel
Ottniell Jürissaar

Kolm aastakümmet meie laulatusest koos. - Kolmkümmend aastat nautind teineteise siirust. Ei saanud kumbki armukadeduse viirust - kõik laabunud kui ennemuistses muinasloos. Ehk vahest ülekuumenenud tundehoos sai pisut taltsutatud tulekeelte kiirust. Kuid südamete tuksumise lasketiirust sai vaikus jagu siis, kui tõusis koiduroos. - Kui kaua me siis peame sedasi veel vastu, kui sammgi enam sama tempoga ei astu? Eks tuleb leppida ja tunnistada tõtt: rõõm, et see oli ainuõige naisevõtt ja mehelegi minekul polnd miskit viga ja RÕÕMUKROON, et õnnelik sai eluiga.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Õnnelik lõpp
7.4
11 hindajat

54. Õnnelik lõpp
Katre Ligi

Luulekogu nimiluuletuses ütleb autor, et õnnelikke lõppe ei ole olemas mujal kui muinasjutus. Nõnda jätabki ta luulelugejale, kellel läbida omaenda elumuinasjutt, toetuseks kuus erinevat meeleolu kandvat tsüklit. „Õnnelikku lõppu“ saab läbi lugeda ühe hingetõmbega, kuid selle keelemäng avaneb täiel määral, kui lugeja ise arutleb parajasti eesti keele nükete üle (tsükkel „Eesti keeles“), otsib toetust endasse süüvimisel („Omaette“), laseb end kanda seltskondadest, suhtlemisest („Hulgakesi“), meenutab suvepäikest ja suviseid töid („Suvi vanas aias“), leiab end vastandumast kellelegi või millelegi mitte eriti sõbralikule („Võõraks saamine“) või vaatleb elu edasiminekut lastes ja lastelastes ning jagab selleks oma elutarkust („Elulaul“). Nõnda võib sellest kogumikust saada raamat, mida ikka ja jälle riiulist lehitsemiseks võtta. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.


Lisas Marge-Elin Roose 12.11.2012
Pane hinne: