Luule - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

55. Armukahi
Hando Runnel

Nooruslikult nostalgiline luuleraamat armastusest kui lakkamatust protsessist (võrdl. armukahi ja tulekahi) kõrgemasse keskikka jõudnud autori elukogemuse põhjal. Armupalang on kirjeldatud ühe ühtlase aastaringina näärikuust jõulukuuni kooskõlas loodusmeeleolude vaheldumisega. Sobiv salmiraamat mõistlikele naislugejatele, aga muidugi ka meespoolele. 2008.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

56. Mullikile
Lauri Teder

seekord üritan mitte üle pingutada tähed jätan taevasse sest enne sind olin lootuse kaotanud ja pärast sind jään ma vanaks me oleme kahekesi keerulised ja iga lihtsus selle sees teeb õnnelikuks Lauri Teder (22) tegeleb vaimukalt ja sõnaosavalt pealtnäha tavaliste teemadega nagu noorus ja armastus. Tedre luule on mänglev, kirjutatud kergelt iroonilises võtmes, tihti viidatakse popkultuuri klassikale nagu The Beatles või Talking Heads. Raamatu õrnalt melanhoolsesse tooni lõikub aeg-ajalt teravamaid pilte ühiskonnast. „Mullikile“ on sarja Värske Raamat 11. teos. Värske Raamat on raamatusari, milles ilmuvad kirjandusajakirja Värske Rõhk autorite teosed.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

57. Armas maakera
Jaak Kõdar

Autor on raamatusse koondanud kõik oma reisikirjeldused. Lugeja käib ära Sitsiilias, Vahemerel, hommikusel Niilusel, Kreekamaal, Hiinas, Austria Alpides, Savonlinna ooperifestivalil, Metropoltan Operas ja La Scalas, teeb madallennu üle Rooma, käib talvises Soomes, Assooridel, Tenerifel, Stockholmis, Inglismaa ja Hollandi lillemaailmas, Dubais, Kariibi merel, Islandil ning Korsikal. Autori lemmikkuks on aga Maakera, millest ta pole üheski luuleraamatus mööda saanud. Kauni kujundusega ja sisutihe raamat lõpeb reisiga läbi Eesti.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

58. Heureka
Maarja Kangro

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

59. Maitsestatud kanad
Marko Mägi

Luulekogu RESTORANIS Hakitud šveitser friikartuliga. Ma palun – hakitud šveitser friikartuliga. Marko Mägi debüüt on tulnud et jääda, luulelugemiste elav legend on raiunud ennast esmaklassilisse raamatusse. Lihtne, selge ja puhas nagu allikavesi – puuritud inimolemuse põhjatutest sügavustest. Mägi on eesti kirjanduse kuldaja tüüpiline esindaja. Koostanud fs Kujundanud Tõnu Kaalep

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

60. Meile
Jaan Malin

Tänavu möödub Eesti Kirjanike Liidu asutamisest 90 aastat. Jaan Malini luuleraamat Meile. Eesti Kirjanike Liit seisuga 1.jaanuar 2010 koosneb 306-st valdavalt seni ilmumata luuletusest, mis igaüks on pühendatud eranditult ühele ülaltoodud ajahetkel EKLi liikmeks olnule. Raamatus on luuletustele lisaks ka visuaalid (midagi foto ja joonistuse vahepealset). Erinevatel perioodidel on organisatsioonist läbi käinud küll palju inimesi, kuid vaevalt leidub nende seas ühtki, kes viiks üle kolmesaja (300) enda kolleegi nime ja näo kokku. Olgu raamat „Meile” sissejuhatuseks sellel kokku viimise teel. Rõhutada tuleb ka seda, et eranditult kõik luuletused kirjutasin konkreetsele inimesele. Keele- ja vormimängude üldtuntud vormid jäid kitsaks, mistõttu kasutasin topeltakrostihhoni edasi arendadust. Silmas on peetud, et ridade esitähed annavad ülalt alla eesnime + alt üles perenime, ridade lõpptähed: ülalt alla perenime + alt üles eesnime. Tekstid on inimeste järgi tähestikulises järjekorras, nii et seda võiks kasutada ka mingis mõttes matriklina. Vahel koostasin luuletuse „objekti” enese luuleridadest. Teisal jälle sisaldab siinne luuletus „objekti” oluliste tõlgete pealkirju. „Meile” sisaldab luuletusi, mis sisaldavad kas „objekti” loomingu märksõnu (tõlkijate puhul tema olulised tõlked, teiste loojate puhul tema teoste pealkirju, või isiklikke allusioone) või nt luuletaja enese värsiridu. Raamatu tekstiosa vääristab püüdlus igale lisada äratundmist hõlbustav visuaal (ei saa ütelda – foto), millede autoriks on Andrus Peegel. Jah, see visuaalse ja tekstilise külje ühtede kaante vahel kohtamine annab tulemusele kuidagi koduse kõrvalmaigu.