Raoul Kurvitz
3.0
2 hindajat

25. Raoul Kurvitz
Kumu kunstimuuseum

Reedest, 18. jaanuarist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis ning sisehoovis avatud mahukas Raoul Kurvitza personaalnäitus. Eksponeeritud on installatsioonid, performance'id, maalid, ja objektid 1980. aastate lõpust tänaseni. Näitus tutvustab valikuliselt ka Kurvitza video- ja muusikaloomingut. „Raoul Kurvitz töötab eri meediumites, teda huvitavate teemade ring on lai, ulatudes filosoofiast popkultuurini," ütles näituse kuraator Kati Ilves. „Näitus toob vaatajani kunstniku tähelepanuväärsemad teosed, millest paljud kuuluvad praeguseks juba eesti kaasaegse kunsti klassikasse. Näitusel on väljas nii uusi töid kui ka näituse tarbeks taasloodud vanu objekte." Kumu sisehoovis on spetsiaalselt selleks näituseks valminud 12 meetri kõrgune installatsioon „Veel rongidest". Kurvitza taastoodetud teos „Maelström" koosneb ligi 10 000 pudelist. Näitusel on eksponeeritud ka hiiglaslik nõgestest koosnev pannoo seeriast „Ida-Euroopa tasandike noorus ja keskiga". „Kurvitza looming on mastaapne, tema installatsioonid küündivad kõrgustesse ja paistavad silma ka materjalimahult," ütles Kati Ilves. Kurvitz, kes on viimastel aastatel palju muusikaga tegelenud, eksponeerib Kumus muusikavideot „Darkness, Darkness". Raoul Kurvitz (snd 1961) alustas loomingulist tegevust pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) arhitektuurieriala lõpetamist 1984. aastal. Koos kursusevenna Urmas Muruga moodustasid nad 1986. aastal grupeeringu Rühm T, peagi liitus nendega ka arhitekt Peeter Pere ning veel mitmeid kunstnikke ja loomeinimesi. Rühm T nimetas enda maaliloomingut külmaks ekspressionismiks, milles puudus kirg, mis oli distantseeritud, kuid ometi sekkuv. Toonane kriitika sidus Rühm T tegevust peamiselt postmodernismi ning transavangardi ja „ekspressionistliku dekadentsi" mõistetega. Näitusel on väljas mitmeid Kurvitza ning Rühm T performance'ite dokumentatsioone, mh „Ma olin Timbuktus" (1988), „When Lord Zarathustra Was Young and Polite" (1989) jne. Kumu kunstimuuseum ja Raoul Kurvitz tänab Eesti Kultuurkapitali, Eesti Raudteed, restorani Kadriorg, Andres Leppa, Ain Talalaeva, Joosep Tormist, Risto Rõõmust, MTÜ Tallinna Valgusfestivali ning kõiki autori sõpru ja lähedasi, kes ühel või teisel viisil on olnud eksponeeritud projektidega seotud. Näitus „Raoul Kurvitz" on Kumu kunstimuuseumis avatud 21. aprillini 2013. Pildiallkiri: Raoul Kurvitz. Maelström. 1999. Autori omand


Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
Pane hinne:
Modernismiaja klassikud. Jaan Koort
2.0
1 hindaja

26. Modernismiaja klassikud. Jaan Koort
Kumu kunstimuuseum

Näitus eesti modernismi esimese põlvkonna ühe silmapaistva klassiku Jaan Koorti loomingust. Peamiselt figuuri- ja portreekunstnikuna tegutsenud Koorti tööde väljapanekus on maalid, skulptuurid, keraamika ning rikkalik valik joonistusi. Näitusega kaasneb ajaleht, keraamikakursused, haridusprogramm õpilastele ja eriprogramm vaegnägijatele. „Näitus on pilguheit ühele Eesti suurele kunstnikule, kes lõi meie kultuuris midagi väga olulist sellesse aega ja olustikku, kus rahvuslik intelligents oli alles kujunemisjärgus," ütles näituse kuraator Juta Kivimäe. „Jaan Koorti looming, mis lähiaja pöördelistes muutustes on jõudnud erinevatesse kollektsioonidesse, väärib aeg-ajalt koondamist suuremaks näituseks. Erakordselt kaunid kõrge vormikultuuriga teosed on mõistetavad ja nauditavad laiale publikule." Näitus koondab Jaan Koorti (1883–1935) teoseid tema erinevatest loominguperioodidest, kus on esindatud üldrahvalikult tuntud tähtteosed, näiteks pronksi valatud „Metskits" (1929), rahvusromantilised puu- ja graniitportreed, mitmed abikaasa ja laste portreed ning muud erinevates materjalides korduvad õnnestunud motiivid. Samuti esitleb näitus Koorti Pariisi agulivaateid ja cézannelikke natüürmorte, mis on varase eesti modernismi võõrandamatu osa. Jaan Koort valitses mitmeid skulptuurimaterjale, ta tõi eesti skulptuuri raskelt käsitletava basaldi ja graniidi, ent lõi skulptuure ka liivakivist, marmorist ning erinevatest puuliikidest. „Tema vormilahendused ning materjalitöötlus lähenevad täiuslikkusele," lisas Juta Kivimäe. „Võib öelda, et Koort kujunes kunstnikuks Pariisis, viibides seal eesti kunstnikest kõige kauem – kümme aastat." Mitmekülgselt andeka ja avara isiksusena osales Jaan Koort innukalt eesti näituseelus ning avaldas ajakirjanduses kunsti ja kunstipoliitikat käsitlevaid kirjutisi. Rahvuslikus kunstiloos aga on ta eelkõige silmapaistvamaid skulptoreid, kelle looming tekitas seni akademistlikus eesti skulptuuris murrangu. Tartumaal Pupastvere külas sündinud maalapse viisid õpingud 1902.–1905. aastal Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli, osavõtt revolutsioonisündmustest aga kümneks kujunemisaastaks Pariisi kunstimaailma (1905–1915). 1908. aastast eksponeeris Koort oma teoseid Pariisi nimekates galeriides Salon de Société Nationale des Beaux-Arts'is ja Salon d'Automne'is. 1920. aastail valiti ta mõlema galerii püsiliikmeks. Koort esines ka Salon des Indépendantsis vene kunstnike näitustel ning esimestel eesti kunsti näitustel kodumaal. Pariisis lõi kunstnik kontaktid vene kunstnike ja haritlastega, mistõttu sai võimalikuks osavõtt Moskva kunstielust 1915.–1916. aastal ning siirdumine Gželi keraamikatehase kunstnikuks 1934. aastal. Jaan Koorti teoseid omandasid tema eluajal Riiklik Tretjakovi Galerii Moskvas, kollektsionäär I. Morozovi kollektsioon, Puškini-nimeline kunstimuuseum Moskvas, Riia Kunstimuuseum, Ateneum, Luxembourgi muuseum jt. Kumu kunstimuuseum tänab Eesti Kultuurkapitali, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Jaan Koorti pärijad ja kõiki inimesi, kes nõustusid oma kogudesse kuuluvaid jaan Koorti teoseid näitusel eksponeerima. Näituse kujundaja on Villu Plink. Näitus „Modernismiaja klassikud. Jaan Koort" jääb avatuks 28. aprillini 2013 Kumu kunstimuuseumis. Pildiallkiri: Jaan Koort. Abikaasa portree. 1916. Eesti Kunstimuuseum


Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
Pane hinne: