Komöödiasarjad - Arvustus.com arvustused

“Kohtutavalt naljakas sari. Sõitsin hiljuti bussis pikemat otsa ja lihtsalt naersin terve tee kui sarja vaatasin. Tegelased on tõelised psycho keissid.”

“Surematu klassika ju. Mida vanemaks saad, seda enam mõistad neid nalju. Lapsena ei saanud pihta, et mida kõik naeravad.
Aga samas.. on mul hea meel, et minu lapsepõlv möödus just seda vaadates.. Võrreldes tänapäeva saastaga. Muusikaga täpselt sama lugu.. Igatahes, Mr.Bean for the Win! ”

“Kui kõik kokku võtta, siis oli lahjem kui eelmisel ja oluliselt lahjem kui üle-eelamisel aastal.

Neid on tavaliselt olnud ka mingi sünge eriefektidega klipp, seda seekord polnud.

Savika laul oli hea, aga eelmise aasta laul oli mäekõrguselt parem.

Endale meeldis see piinlik stseen kaupluses, kus kaks vana tuttavat kohtusid, kõige rohkem.”

“Kui esimesi hooaegu sa tõesti vaadatud Tedi naiseotsingute vaimus, siis praeguseks on Barney vallutuste ning Lily ja Marshalli suhte arengu jälgimine muutunud kordades põnevamaks. Tedi tegelaskuju hakkab väsima ja üha naeruväärsemaks muutuma, samas kui ülejäänud tema ümber arenevad ja edasi liiguvad.
Suit up!”

“Lõbus küll, aga otseselt naerda nagu ei saagi millegi üle, pigem selline piinlikkuse/wtf piiri peal tegevus läbivalt. Napakad karakterid ja nende omavaheline läbisaamine on mind paelunud juba 3. hooaega (ümmarguselt nädal), aga üksi vaatan, sest ei tunnegi kedagi, kellele veel selline asi võiks meeldida (ja pole veel näinud).
http://watch-series-tv.to/serie/parks_and_recreation”

“Olgugi et esimese hooaja vaatamine ei saanudki õiget hoogu sisse ning teise hooajaga alustamiseni läks uskumatult kaua aega, on Arrested Development parajalt tobe ja äärmiselt vaimukas seriaal. Mingil põhjusel jäi aga puudu sellest teatavast tundest, mis ühe episoodi lõppedes sunnib alustama kohe järgmisega. Lemmikhooajaks jäi vist teine, selle ajal mäletan enim naermist. Eriti stseenid Oscar'i ja Buster'i vahel, koos vihjete ning corny muusikaga. Kõik tegelased olid päris ägedad, enim meeldisid siiski Buster ja Tobias.

Lemmikut episoodi ei oska nimetada, küll aga kiidaks kolmanda hooaja lõppu - täis pöördeid ja üllatusi. Kahjuks ei suutnud neljas hooaeg pakkuda sama head elamust kui eelnevad kolm. Muidugi, tuntav oli sarjale omane huumor ja tore oli näha tuttavaid tegelasi. Veelgi imetlusväärsem oli erinevate stseenide ja detailidega mängimine, esialgu suvaliselt näivad stseenid omasid hooaja lõpuks teistsugust tähendust. Iga episood keskendus kindlale tegelasele ja kuigi peaaegu kõik Bluth perekonna liikmed olid meeldivad, oli kõige parem näha neid kõiki koos.”