Inimese parimad sõbrad
4.3
3 hindajat

31. Inimese parimad sõbrad
Rein Pakk

Rein Pakk: "Minu uus autorilavastus „Inimese parimad sõbrad“ küsib: Kes on inimene? Ja vastab : Inimene on olend, kes on oma eksistentsist teadlikuks saanud. Kahel jalal käimine, suur otsaju, majad, raha, kunst, autod ja põllumajandus on tagajärjed. Eeldus on iseendast teadlik olek. Sellest algab kõik. Kui iseenesest teadlik olemine on narkootikum, siis kogu kultuur on kõrvalnäht. Näidend põhineb tõsielul, iseasi, mis tõsielu see on. Karakterid on küll välja mõeldud. Vähemalt nii mulle tundub. Inimese parimad sõbrad on draama, milles kolm tegelast moodustavad armastuse kolmnurga. Huvitav mees, ilus naine ja mehe truu sõber. Mees on sisearhitekt. Naine on …kodune. Ja mees hakkab naise kodu kujundama. Ja sõber on truu, aga armastus on ootamatu nagu alati. Ja vahel, nagu ka seekord, on armastus lausa uskumatu. Rohkem ma praegu ei ütle. Tulge ja vaadake."


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Kirjaklambritest vöö
5.7
3 hindajat

32. Kirjaklambritest vöö
Rein Agur

"Kirjaklambritest vöö" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. See on sissevaade tänapäeva noorte mõttemaailma ja tegemistesse. Loo peategelane Kati on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline. Autor ise sõnab ühes ajaleheloos nõnda: "Tegin ükskord kirjaklambritest keti ning näppisin seda, kuni kett katki läks. Siis seostasin selle peategelase Kati isiksusega, mis on samamoodi tükikestest kokku vormitud. Tundub tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda." Lavastus kuulub Euroopa teatrivõrgustiku "Platform 11" programmi.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Hamlet
7.0
3 hindajat

33. Hamlet
Priit Võigemast

Lavastaja Priit Võigemast: "Olen selle Hamleti teemaga juba varem flirtinud - lavastuses "Hecuba pärast". See oli rohkem nagu naljaga pooleks. Andsin "Hamletile" niiöelda sõrme, aga tema võttis terve käe ja lahti enam ei lasknud. Nii me siis uitame juba kolm aastat käsikäes. Ja millegipärast kummitab peas üks luuletus või õigemini laul: "Ei mullast Sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl. Sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub Sul põldude hääl. Võib-olla Sul sügavas kripeldab sugu, kui õhtuti mõttesse mõlgutad pää. Kui küsid, kas kividel kängub Su sugu, kui pooleni ööni Sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes Sa veelgi värdjamaks jääd. Kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd." (Sõnade autor Hando Runnel, esitanud ansambel Ruja.) Mida see tähendama peaks? Naljaga pooleks võib öelda - tont seda teab."


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Salto Mortale
5.0
2 hindajat

34. Salto Mortale
Kati Kivitar

"Salto Mortale" on lugu tavalistest noortest ebatavalises keskkonnas - rändavas lõbustuspargis, kus suvepuhkusele minek ei tähenda mitte sõpradega rannas lesimist, vaid perefirma heaks töötamist ja pidevat ringi reisimist. Sellegipoolest mahuvad karussellide ja täpsusviskamise putkade vahel üles kasvanud 14-aastase Valteri ellu nii seiklused sõpradega kui ka tülid noorema õe Annaga, kes on vanemate silmis ideaalsuse kehastus. Valter näeb Annas peale tüütu plika veel kiuslikku türanni, kes kogu positiivse tähelepanu ebaõiglaselt endale võtab, nii et kui poisi parim sõber Annasse armub, otsustab Valter tegutseda. Tema tegu viib aga tagajärgedeni, mille eest tuleb vastutada. Päriselt. Tegemist on koostöölavastus Slovakkia Teatrinstituudiga projekti Platform 11+ raames. Noored näitekirjanikud Kristiina Jalasto ja Michaela Zakutanska (Slovakkia) kirjutasid koostöös 2 noorsoonäidendit, mis põhinevad ühiselt loodud tegevusliinil ja karakteritel. Bratislavas lavastas Michaela Zakutanska loo “Salto Mortale Kombat” kevadel Kati Kivitar. VAT Teatris esietendub Kristiina Jalasto lugu kevadel 2012 samuti Kati Kivitari nägemuse järgi. Näidendid ja lavastused saavad teoks tänu Euroopa Komisjoni poolt rahastatavale teatriprogrammile Platform 11+. Teatrivõrgustik, mis hõlmab 13 teatrit 11 Euroopa riigist keskendub noorsoole mõeldud uue dramaturgia lavaletoomisele. Projekti juhtteatriks on Brageteatret Drammenist Norrast ja projekti juhiks Dirk Neldner Saksamaalt.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Pühamatest pühamad
8.4
5 hindajat

35. Pühamatest pühamad
Ervin Õunapuu

Pühasse paika, kus mitmete usundite kohaselt lõi Jumal maailma, saabuvad ühel varahommikul kaks rändurit Eestist, keda huvitab kalju, mille kohale kogunevad kaks korda nädalas kõigi surnute hinged läbi aegade. Mida mehed sealt otsivad ning miks nad sinna tulid? Vastust sellele küsimusele tahaks teada ka kohalik giid, kes on paljugagi riskinud, et mehed kohale juhatada. See on teekond väga kaugesse ja uskumatult puhtasse maailma, kus peetakse lugu ustavusest, aususest, sõprusest, omakasupüüdmatusest ning kus osatakse eristada tõde valest. Arvatakse, et iga inimene peab vähemalt ühe korra elus külastama oma vaimset kodulinna – Jeruusalemma. Arvatakse ka, et on näidendeid, mille kirjutamist, lavastamisest rääkimata, ei tohiks söandada ette võtta enne viiekümnendat eluaastat. Ka kõike muud arvatakse. Just kõigest sellest, mida arvatakse, aga mida keegi täpselt ei tea, see lavastus räägibki. -Ervin Õunapuu


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Oscar ja Roosamamma: Kirjad Jumalale
9.2
5 hindajat

36. Oscar ja Roosamamma: Kirjad Jumalale
Üllar Saaremäe

10-aastane Oscar on haige. Nii haige, et tema kehal on jõudu vaid loetud päevadeks. Õnneks on olemas Roosamamma, kes pakub Oscarile välja mängu – elada iga järgmist päeva nii, nagu oleks see kümme aastat. Teismeliseiga, armumine, abieluvõlu ja -valu, laste sünd ja lahkumine kodust, vanaduse helge väsimus – need pakuvad Oscarile rõõmu ja annavad julguse vaadata vastu oma saatusele. „Oscarit ja Roosamammat“ on lavastuse pea kuue eluaasta jooksul mängitud Eesti igas nurgas. Üllar Saaremäe: "Näitlejana on ühe lavastuse mängimine nii palju kordi juba suur kogemus. Kuna see lugu on väga puudutav, on isegi raske sõnades välja öelda, mida see minus on setitanud. Igal juhul on see õpetanud inimeseks olemist.“


Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
Pane hinne: