Onu Vanja
9.0
2 hindajat

43. Onu Vanja
Lembit Peterson

On suvi. Kuumus matab hinge. Ühes maamõisas on koos inimesed, kes igatsevad ja ootavad leevendust. Midagi on väga vaja – äikest, sadu... –, mis viiks kaasa rõhuva tunde, teadmise raisatud eludest. “Need, kes elavad sada või kakssada aastat pärast meid ja kes põlgavad meid selle pärast, et me elasime oma elu nii rumalalt ning maitsetult – nemad ehk leiavad abinõu, kuidas õnnelik olla, aga meie...” (A. Tšehhov “Onu Vanja”) “Töö üksi ei päästa norutamisest ja lootusetuse tundest. See peab olema hingestatud kõrgema mõtte teadvustamisest. Selle mõtte leidmise igatsus on iga inimese südamesse pandud ja esineb seal kas selgemalt või ähmasemalt. Õnne igatsuse probleemi näeb Tšehhov juba alguses väärana, sest sellega paratamatult kaasnev õnne saavutamatuse tajumine viib jõuetusse, norgu, enese- ja teiste hävitamisse. Õnnepüüdluste saavutamatus ei vii hävitavasse meeleheitesse, kui selle asemele astuvad vaimsed väärtused – kannatlikkus ja usk.” (Lavastaja Lembit Peterson) Mängivad Helvin Kaljula, Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Maria Peterson, Eva Eensaar, Mare Peterson, Ester Pajusoo (Eesti Draamateater), Andri Luup ja Tarmo Song


Lisas Marge-Elin Roose 12.11.2012
Pane hinne:
Pedagoogiline poeem
9.8
6 hindajat

44. Pedagoogiline poeem
Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, Lavakunstikooli XXVI lend

"Pedagoogiline poeem" on poeem, mille salmideks on valusad, õnnelikud,põletavad, naljakad, kirglikud ja halastamatud hetked, milles paljastub inimlikkus tema kõige vastuolulisemal kujul. Kuna tegelikkuse loomuseks on pidevalt luhtuda, ebaõnnestuda, siis kunstil on parematel hetkedel võime pakkuda lohutust. Teiste sõnadega: kuna päriselus lähevad asjad reeglina untsu, siis kunst lepitab. Sellest see lavastus ongi. Seda ta näitabki. Sellega ta lepitabki. Piinlikkus ja häbi meie elude banaalsuse pärast on tuttav kõigile, kes on valmis eesriide eest ära tõmbama ja endale otsa vaatama. Me vakatame, kui me näeme, millest me tegelikult mõtleme. Mida me tegelikult kardame. Millele me tegelikult reageerime ja miks me seda teeme. Ausus on defitsiitne kaup. Ja mitte sellepärast, et tema järele oleks meeletu nõudlus. Ei. Nõudlust pole. Parem on pehmuda turvalises tuttavate küsimustega keskkonnas, kus keegi – kõige vähem sina ise – ei nõua sinu käest, et sa peaksid muutuma isiklikuks.

"Pedagoogiline poeem" on lavastus, kus räägitakse vähe ja tehakse palju. Sest kuidas on üldse võimalik alustada lauset "minaga", püüdmata olla keegi teine? Kuidas tõrjuda keelt kui iseenda mahasalgamise vahendit, millele inimene allub kergemini kui füüsilisele vägivallale? Kuidas tõrjuda masside, massimeedia keelt, mis autentse "mina" jaoks on alati vale? Kuidas jõuda omaenda vahetu kogemuse kõnelemapanekuni? Kuidas mitte õppida oskust ennast kaitsta ja varjata ning kuidas õppida tahet olla lava peal toores, ilustamata, kole, kurb, naljakas, naeruväärne ja ennekõike: kuidas olla laval tõeliselt inimlik? Just nimelt. Kuidas olla tõeliselt inimlik? Siin ja praegu?

Lavastaja Tiit Ojasoo
Kunstnik Ene-Liis Semper
Laval Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv, Marika Vaarik ja Linda Vaher. Kõik peale Marika Vaariku on Lavakunstikooli XXVI lend.

Esietendus 13. oktoobril Permis
Esietendus Tallinnas 20. oktoobril


Lisas Uus 27.10.2012
Pane hinne:
Kalmistuklubi
6.0
1 hindaja

45. Kalmistuklubi
Allan Kress

Mõned inimsuhted tunduvad nii püsivad ja igavikulised, et miski ei suuda neid lahutada... isegi surm mitte. Kui lahkub lähedane inimene, siis peaks aastatepikkune leinamine hoidma teda elusana. Üksindus ja kurbus muutuvad justkui kohustuseks. Nõnda suletakse end justkui kinnisesse ruumi taipamata, et tegelikult oleks ammu aeg avada uks ja oma eluga edasi minna, sest armuda ja armastada ei ole iialgi liiga hilja. "Kalmistuklubi" on lugu armastusest ja sõprusest ja sellest, kuidas kaotusvalu uuesti elurõõmuks muuta. Kolm vanemas eas üksikut naist saavad korra kuus kokku, et koos kohvi juua ja käia oma abikaasade haual. Sellest on saanud omamoodi rutiin nende kõigi jaoks. Ühel hetkel aga hakkab kõigile tunduma, et oleks aeg oma eluga edasi minna ja elust rõõmu tunda. Sest ka vanemas eas on elu päikeselise külje peal olemas sõbrad, kes igas olukorras hoolivad ja toetavad. Osades: Luule Komissarov, Rita Raave, Elle Kull, Arvi Mägi, Vilma Luik.


Lisas ksuurvali 29.05.2012
Pane hinne:
Nelipühad

46. Nelipühad
Mladen Kiselov

Ühes nimetus Kagu-Euroopa riigis, pärast Berliini müüri langemist ehk 1990ndate aastate algul, tehakse hämmastav avastus, mis võiks ümber mõtestada Euroopa kunstiajaloo. Kui avastuse dateering osutub õigeks, siis on sealne kunstnik ennetanud renessansi algust Euroopa kunstis. Mis sellest vapustavast avastusest edasi saab, kellele ta kuulub? Kunstiloolise vaidluse varjus köevad nii omandihuvid kui ka maailmavaateline vastasseis, erinev kogemus elust kommunismi ajal ja vabas Läänes. Ootamatult, jõhkralt ja ohtlikult murrab sisse kaasaegne elu. Osades: Harriet Toompere, Ain Lutsepp, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Hendrik Toompere jr jr, Martin Veinmann, Mait Malmsten, Kersti Kreismann, Maria Avdjushko, Jekaterina Novosjolova või Liis Haab, Mihkel Kabel, Mari Lill, Marta Laan, Märt Avandi, Jim Ashilevi, Maria Klenskaja, Raimo Pass, Kristo Viiding, Guido Kangur, Laine Mägi, Roland Laos.


Lisas ksuurvali 29.05.2012
Pane hinne:
Kuni inglid sekkuvad
7.3
7 hindajat

47. Kuni inglid sekkuvad
Uku Uusberg

Ühes vanalinna külalistemajas Müüritüki tänaval puutuvad kokku täiuslikult erinevad inimesed: ettevõtja, kirjanik, kokk, astrofüüsik, vöörmünder, ema, klaveripoiss, taksojuht, Ahto ja Merike jpt. On laupäeva õhtu. On omad, on võõrad. On mehed, on naised. On suhted, on sassis. „Kuni inglid sekkuvad“ on lavastus, kus tänane m a a i l m saab end peeglist vaadata, ümarast. „Kuni inglid sekkuvad“ on üks üsna veider vaatemäng kolmeteistkümnest erinevast inimesest. „Kuni inglid sekkuvad“ on vana hea psühholoogiline teater, ta on näitleja teater, ta on vaataja poolt. Osades: Märt Avandi, Maria Avdjushko, Mihkel Kabel, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Viire Valdma, Martin Veinmann, Kristo Viiding, Jaan Kapp


Lisas ksuurvali 29.05.2012
Pane hinne:
Islandi kell
7.0
4 hindajat

48. Islandi kell
Priit Pedajas

„Islandi kellas“ on kolm peakangelast: talumees Jón Hreggvidsson, Snæfríður Íslandssól (tõlkes: Ilus kui lumi, Islandi päike) ja arhivaar Arnas Arnæus. Jóni kuju põhineb ühe talumehe autentsetel kirjadel, kes pidas eluaegset võitlust oma õigeksmõistmise nimel. Arnase prototüübiks oli aga Taani kuninga arhivaar Árni Magnússon, kes kogus ja säilitas muistseid saagakäsikirju – ja tegi seda islandlaste jaoks kõige raskematel rõhumise ja vaesuse aastatel. Osades: Jan Uuspõld, Indrek Sammul, Tõnu Oja, Hilje Murel, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Mait Malmsten, Hendrik Toompere jr jr, Tiit Sukk, Kaie Mihkelson, Piret Krumm.


Lisas ksuurvali 29.05.2012
Pane hinne: