Draamafilmid - Arvustus.com arvustused

“Nagu kaasaga kinost väljudes justkui ühest suust ütlesime -- see oli lugu vingatsist, kes rändas mõnda ilma ringi ja vingus.
See ei olnud sugugi hea film ja ma olen päris kindel, et raamat, mida ma lugenud ei ole, pea olema sada korda parem, muidu sellest seesugust hitti saanud poleks.
Filmi algus jõudis väga ootamatult selleni, et järsku oli Roberts öösel voodist tõusnud ja läks pisarsilmil palvetama, sest kõik olevat väga pahasti. Seejuures film ei andnud enne selle kohta mingit vihjet, et tal midagi pahasti oleks. EI mingit hingelist võitlust, ei midagi. Ühel hetkel hakkas lihtsalt halama, veen otsaees paisumas.
Jättis oma mehe maha, võttis mingi uus, jättis selle ka maha, pani Itaaliasse, vingus natuke, läks Indiasse, vingus jälle ja jõudis Balisse, kus vingumine jätkus. Leidis sealt mehe, jättis selle maha, siis öeldi talle, et ta ikka mehe tagasi võtaks ja ta võttiski.
Ülilame ja mingi arenguta. Ma ootasin, et peategelane teeb läbi mingi kirgastumise, areneb vaimselt kuhugi, aga ei. Vingats ta oli ja vingatsina lõpetas, ehkki teised näitlejad püüdlikult ütlesid, et ta näeb palju parem välja kui alguses -- ei näinud!
Filmi ainsad head kohad:
a) aeg-ajalt oli päris naljakas
b) loodus- ja olustikukaadrid olid kenad
b) toidukaadrid olid isuäratavad

Nii et pilt oli ilus, aga film oli sisutühi ja arenguta.”

“Püüab olla palju enamat kui iial suudab välja mängida ning film on liiga-liiga pikk. Carrey sellesse rolli ka ei passi.”

“Värvilistele naistele, kes on mõelnud enesetapule...
Film, mis ei jäta külmaks. See on film, mis jääb kummitama veel pikaks ajaks, tuues ekraanile teemad otse elust neid ilustamata. Lugu ise pärineb juba aastast 1975 ning seda on etendatud nii lavalaudadel kui ka jäädvustatud raamatukaante vahele.
Olin seda filmi vaadates üksi kodus ning sain ikka korraliku peatäie nutta - ei kujuta ettegi, mida naabrid sellisest halast mõelda võisid...aga tagasi hoida polnud võimalik...see film tekitas minus kohutavat viha ning kurbust. Ei hakka siin ette rääkima, mis selles filmis neid emotsioone tekitas...juhuslikult kui keegi soovib seda filmi vaadata pole ilus filmi ette rääkida. Siiski julgen öelda, et teemad olid minu jaoks liiga julmad ning kuigi mulle meeldivad tõsised ning mõtlema panevad filmid, leian et see film mõlgub mul veel nädalaid meeles. Loomulikult ongi elu üsna julm ning selliseid juhtumeid toimub pidevalt üle kogu maa...usun, et sellepärast ei soovigi ma veel lisaks filmide näol vaadata õuduseid, mis enam meelest ei taha minna!
Siiski alati peale selliseid filme tunnen ma, et minu elus on ikka kõik nii korras. Inimesed virisevad ikka liiga mõttetute asjade pärast...alles siis kui on võrdlusmoment, et kellegil on veel hullem, tullakse tagasi reaalsusesse. Niisiis olin ma peale selle filmi vaatamist ikka oluliselt rahulolevam kui enne.
Ühesõnaga on see film, mis räägib pettuda saamisest, kaotusest ning valust. Samas ka edasi elamisest, ükskõik kui võimatu see sel hetkel tundus. Selline tugevus paneb alt üles vaatama...ning loomulikult mõtlema, kas ise sellises olukorras hakkama saaks.

Soovitan ja ei soovita ka! Ise enam nii masendavat filmi vaadata ei tahaks! ”

“Andrea Riseborough on oma rollis hästi hea, aga film üldiselt... mnjaaa.. peale "jama" ei tule midagi keelele. Madonna peaks ikka muusika juurde jääma. Film on küll visuaalselt lihvitud, aga täiesti sisutühi mõttetu karglemine.”