Draamafilmid - Arvustus.com arvustused

“Dialoogid on väga head, aga ühtlasi ka väga pikad. Filmi tegemine ei saanud küll eriti palju maksma minna, sest kokku ongi kusagil 5 stseeni või nii. Ma võrdleks seda filmi liftimuusikaga, see on justkui mõeldud taustaks, selline mula. Ütleme rohkem nagu kuuldemäng kui film, sest vaadata suurt midagi pole. Mõni üksik Kreeka vaade, aga ka need on juhuslikud ja ainult servapidi näidatud.”

“Inglastel on ütlus "Like a walk in the park". Antud film on just selline. Ei ole pettumust valmistav, oodatult hea, aga ei ole ka miskit sellist, mis jääks kauaks ajaks meelde ja võtaks kunagi kusagil ajaloo edetabelites koha.

Eluloo- ja sõjafilmidega on nii, et tihti meenutavad nad BBC, Discovery või Nat Geo lavastatud dokumentaale ning vaid formaadi, näitlemistaseme ning jutustava narratiivi puudumisega teeb tavafilm vahe sisse. The Imitation Game on just selline film.

Ma ei ütle, et ta on halb. Mulle meeldivad sellised dokumentaalid ka, aga ta ebaõnnestub olemast midagi rohkemat. Vahe on selles, kas sa seda lugu juba tead või mitte. Kui mitte, siis on veidi põnevust ja ootust, aga kui oled ajaloo ja elulooga mingilgi määral kursis, siis põnevust väga ei ole ja vaatad lihtsalt seda, kuidas antud lugu jutustatud on.

Lihtne võrdlus oleks midagi sellist, et oletame, et võitsid numbritega 3, 8, ja 21 lotos. Kui tead, et oled võitnud, siis reaalse loosimise vaatamise teeb huvitavaks ainult jälgimine, millal antud numbrid välja tulid ja kui paljud teised olid ka veel võidule lähedal. Samamoodi on selle filmiga.

Näitlejad teevad filmis oma töö ära rahuldavalt. Ma ei näe, et Cumberbatch Turinguna oleks teinud midagi erilist, vaid vahetades ta ära mõne teise näitlejaga, oleks tulemus suht sarnane. Ehk Tom Cruise ei mängiks välja, aga ma suudaks ilmselt samaväärset rolli oodata isegi viimasel ajal halbu filme viljelevalt Nicolas Cagelt. Hästi mängitud, aga ei midagi erilist.

Parimad rollid teevad Keira Knightly ning näitlejana üha tugenev Mark Strong. Natuke šarmi ja miimikat võidavad kiiresti vaataja poolehoiu. Kui Matthew Goode välja jätta, siis kogu kaadimurdjate B-tiim on nähtmatu, kuidagi veidi uimased ja ei jäta just eriti tarka muljet. Kõik tegelased oleksid pidanud olema filmis väga tugevad ning nähtavad. Nad olid geeniused, aga film ei näita seda ja see kahandab ka filmi enda intelligentsust.

Kokkuvõttes on film vaadatav ja informeeriv, aga ta peaks olema veel rohkemat, mida ta mitte ei ole. Kinno minnes on ta ilmselt ikkagi üks parimaid valikuid tervet kava arvestades, aga samas, kui jääb nägemata, siis ei saa seda ka kuritööks nimetada.”