- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
139.
The Ides of March (2011)
George Clooney
Eestikeelne pealkiri: Märtsi iidid.
Lisas filmis6ber 27.12.2011
“See pole küll geniaalne ja murranguline film, aga kuulub siiski, eeskätt tänu perfektsele näitlejatööle, aasta filmiparemikku.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
140.
Les bien-aimés (2011)
Christophe Honoré
Ema ja tütre lugu saab alguse 1960. aastate Pariisis, rõõmsas ja naivistlikus "Cherbourg’i vihmavarjude" maailmas. Võrratu Ludivine Sagnier kehastab süüdimatult võluvat Madeleine'i, kelle ebakonventsionaalne elustiil võib ainult prantsuse filmis mõjuda nii šikilt. Varastatud kingapaar toob Madeline'i ellu kerguse ja kogu tema elu läbiva pimestava armastuse noore tšehhi Racha vastu. Nende kahe tõmbumise-tõukumise loo taustaks on Euroopa lugu ja tankid Praha tänavatel. Eestikeelne pealkiri: Armastatud.
Lisas walter 04.01.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
141.
The Beaver (2011)
Jodie Foster
WALTER BLACK (Mel Gibson) kannatab sügava depressiooni käes. Ta magab enamuse ajast, katsetab erinevaid eneseabimeetodeid, tema naine MEREDITH (Jodie Foster) matab end töösse ning jälgib abitult mehe kokkuvarisemist; noorim poeg HENRY (8) on endassetõmbunud; vanem poeg PORTER (Anton Yelchin) kirjutab raha eest klassikaaslaste kirjandeid ning peab salamisi enda ja isa sarnasuste nimekirja, et samasugust tulevikku vältida; Walteri mänguasjafirma on aga teel pankrotti. Peagi jõuab Walter päris põhja - kui Meredith ta kodust välja viskab, otsustab ta end täis juua ja tappa. Enesetapukatse läheb luhta. Toibunud Walter saab aga tuttavaks teda ootamatult briti aktsendiga kõnetava Kopraga - käpiknukuga, kelle ta prügi hulgast leidis ning joomatuuri käigus käe otsa torkas. Kopra näol saab Walter uue hingamise ja naaseb koju. Kõik liigub justkui paremuse poole. Uue hobi - puutöö - abil saab ta Henryga jälle sina peale, Kobras aitab tal uuesti Meredithi ära võluda ning hakkab ühtlasi mänguasjafirmat juhtima. Ainsana ei lähe asjaga kaasa Porter, kelle arvates on Walter segi läinud. Ta peab endiselt sarnasuste nimekirja ning kirjutab lõpuaktuse kõnet popile ergutustüdrukule ja lennu parimale lõpetajale Norah´le. Eestikeelne pealkiri: Kobras.
Lisas walter 25.01.2012
“Gibson on oma rollis vaimustavalt hea. Võib-olla ongi põhjuseks Gibsoni enda segane eraelu, mille pealt ta selle rolli oskab teha...
Film ise on enamasti ääretult melanhoolne, siis jälle täiesti ootamatult ja kummaliselt naljakas. Korralik draama.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
142.
Amour (2012)
Michael Haneke
5 Oscari nominent sh parilm film, režii, stsenaarium, naispeaosa ja võõrkeelne film * Cannes 2012 Kuldne Palmioks * 4 Euroopa filmiakadeemia auhinda - parim film, režii, mees- ja naispeaosa Vanadus on kinokunsti jaoks tänini suur tabu, millega vähesed filmid söandavad tõsisemalt tegeleda – nende seas mõned klassikalised teosed nagu „Tokyo lugu” ja „Tee valla homsele” („Make Way For Tomorrow”). Michael Haneke loomingu kohta ootuspäraselt on film kaine ja range ning hiilgav näide koostööst veteran-näitlejate Emmanuelle Riva ja Jean-Louis Trintignant’iga. Võib tõepoolest öelda, et mõlemad teevad oma elu etteaste – ükski muu roll ei saaks neilt nõuda nii vahetut tööd omaenese surelikkuse ja füüsilise haprusega. Mõlemad võtavad proovikivi auga vastu. Peategelased – nime poolest, nagu Hanekel kombeks, Georges ja Anne –, on eakad muusikud, keda sissejuhatuseks näeme pianist Alexandre Tharaud’ kontserdil (viimane paistab hiljem Anne’i endisese õpilasena iseend mängivat). Koju jõudes leiab vanapaar, et nende korterisse on sisse murtud. See on sedalaadi väike ebameeldivus, millel Haneke maailmas on tõsised tagajärjed. Järgmisel päeval langeb Anne tasaselt häirivas hommikusöögi-stseenis transsi, mida Haneke säravalt seob justkui segajana tilkuva kraaniga. Siit saab alguse Anne’i füüsiline ja vaimne allakäik, mis on visandatud elliptiliste, kuid mõjuvate stseenide reaga. Suurt osa toimuvast jääb kaadri taha, kuid Haneke ei räägi Anne’i seisundist läbi lillede: üha kasvav liikumisvõimetus, dementsus, pidamatus ja nõnda edasi. Paari pikaealise armastuse vankumatus on kogu aeg selge, kuid selle pühendumuse lõplik määr selgub võimsas lõpplahenduses, mida Trintignant hiilgavalt välja mängib. See on peenetundeline, kuid tohutu jõuga film, mis võib küll pisarateni liigutada, kuid on ühtlasi ääretult intelligentne ja aus draama teemal, millest enamik meist ei taha mõeldagi, veel vähem seda ekraanil näha. Vaid Haneke mõõtu režissöör suudab meile nii tänuväärt elamust pakkuda. Eestikeelne pealkiri: Armastus
Lisas cantabile 05.02.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
143.
Boyhood (2014)
Richard Linklater
Film jälgib kaheteistkümne aasta jooksul noore poisi Masoni (Ellar Coltrane) kasvamist alates viiendast eluaastast kuni täisikka jõudmiseni. Eestikeelne pealkiri: Poisipõli.
Lisas Kaupo Liiv
“Tore ja huvitav film, mida vaadata. Vahel näeme lapsnäitlejat suureks kasvamas, aga mitte ühes rollis ning seda näha on tore ja huvitav.
Loo põhistruktuur oli juba alguses paika pandud, kuid paljugi antud filmis on kirjutatud vastavalt poisi tunnetele. ka tegelased põhinevad näitlejate lähedastel ja läbielamustel.
Kui kõik see tehniline pool välja jätta, siis on tegemist päris tavalise filmiga, milles midagi uut suurel määral ei ole. Natuke ebaühtlane isegi ehk, mis ei tähenda, et tegemist oleks halva filmiga. Film on hea, südamlik ja tore. ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
144.
The Shape of Water (2017)
Guillermo del Toro
1962 aasta düstoopses USA riiklikus laboratooriumis töötab tumm Elisa, kes armub sinna uurimiseks toodud inimese moodi veeelukasse. Eestikeelne pealkiri: Vee puudutus.
Lisas sonic
“Väga huvitav film, kindlasti neid auhindu väärt, mille ta saanud on. Pilt on ilus, stseenid on ilusad.. ja koledad korraga. Kõik on pigem kulunud, must, roostes ja katki. Aga selles on mingi omamoodi ilu ja kunstilisus.
Film tundub nii prantslaslik, et esimeste kaadrite juures on tunne, et algab Amelie teine osa. Ning see tunne on mingis mõttes lõpuni. Et see Elisa on Amelie. Ja kõiks ee toimub Bioshocki arvutimängu visuaalses maailmas.
Filmi käigud mingeid üllatusi ei paku. Kõik lähebki nii, nagu on kõige ootuspärasem ja olles harjunud, et kindlasti püütakse mind ainult selliselt mõtlema panna, et siis järgmisel hetkel jalad alt lüüa ja üllatada, siis tegelikult lõpuks üllataski lihtsalt see, et mingit üllatust polnud. Mis pole tingimata isegi kriitika.
Tore film, mida soovitan vaadata.”
