Eesti arhitektuur 2011

43. Eesti arhitektuur 2011
Margit Mutso

Solnessi Arhitektuurikirjastus annab kogumikku aasta parimatest arhitektuuriobjektidest välja aastast 2002, käesolev köide on kümnes. Selle raamatu kaante vahele on kogutud 2011. aasta erinevate arhitektuurivaldkondade parimad näited alates suurtest avalikest hoonetest kuni pisi-installatsioonideni. Uute hoonete poolest oli aasta 2011 vaene, aga sel aastal kandisTallinn Euroopa kultuuripealinna tiitlit, mis avas arhitektidele võimaluse end proovile panna ajutiste objektide loojatena. 2011 jääb Eesti arhitektuurimaastikul meelde kui väga eriliste ideesähvatuste aasta, kui midagi unenäolist ja vahvat, millest räägitakse kindlasti veel kaua. Raamatus räägivad oma töödest loojad ise. Tekstid on esitatud intervjuu vormis ning suurepärased pildid on teinud Eesti parimad arhitektuurifotograafid.


Lisas Marge-Elin Roose 19.12.2012
Pane hinne:
Elust koera ja kassiga
5.5
4 hindajat

44. Elust koera ja kassiga
Tiina Toomet

Tiina Toomet on loomadega tegelnud ja neid ravinud juba 20 aastat. Tema koduski on lisaks muule perele ikka elanud loom. Või kaks. Nii on ta aastate jooksul neid tundma õppinud ja nende hingeelu jälginud. “Elust koera ja kassiga” annab ülevaate peamistest muredest ja rõõmudest, millega lemmikloomaomanik kokku puutub. See on kaasahaaravalt kirjutatud nõuanderaamat, millest leiab tähelepanekuid ja õpetusi, milline elu koos koera ja kassiga olema peaks ja milline ta olla ei tohiks. Sel korral ei kirjutanud Tiina raamatut üksinda, teda aitasid koer Paula ja kass Maksim – neile mõlemale antakse raamatus sõna.


Lisas Marge-Elin Roose 19.12.2012
Pane hinne:
90 tavalisemat võõrpuittaime

45. 90 tavalisemat võõrpuittaime
Urmas Roht

Siinne valik tavalisemaid võõrpuid ja põõsaid ei hõlma kaugeltki seda liigi- ja sordirohkust, mida Eestimaal võime kohata. Siiski mingi valik tuli teha ja selline see sai. Taimeperekondi nagu korgipuu või saar, mille esindajaid meil kasvabki vaid üks-kaks liiki, oli kerge valikusse võtta. Palju keerulisem oli teha valikuid suurte taimeperekondade puhul, nagu enelad või viirpuud — kõrvale jäi mitmeid samuti üsna tavalisi või viimastel aastatel rohkelt kasutama hakatud liike ja sorte. Raamatukese formaat seadis siinkohal piirid! Raamatu ülesehitus on ehk mõnevõrra teistsugune tavalahendusest, tehes loodetavasti lihtsamaks ühe või teise taimerühma leidmise. Sellele aitab kaasa lehekülgede välisservas paiknev väike sümbolite rida, mis koondab taimed teatud tunnuse alusel rühmadesse. Taimed on rühmades järjestatud eestikeelse perekonnanime järgi. Muidugi leidub sellise jaotuse puhul erandeid, nagu näiteks paljasseemnetaimede hulka kuuluv hõlmikpuu, mille lehed kinnituvad lühivõrseile kimpudena ja pikkvõrseile ühekaupa vahelduvalt, samuti kinnituvad näiteks ka lehiste või kukerpuude okkad/lehed kimpudena lühivõrseile ja ühekaupa vahelduvalt pikkvõrseile. Mitme okaspuuliigi puhul, mille okkad on soomusjad, võivad mõnedel sortidel olla okkad nõeljad okkakujulised (ebaküpress, elupuu). Loodetavasti ei aja need erandid kogu klassifikatsiooni segaseks. Keerulisem on lugu ühe või teise taimeliigi sortidega. Välja on püütud tuua iga liigi puhul olemasolevate sortide üldarv ja seejärel anda tavaliselt kolme kuni viie tähtsama sordi detailsem kirjeldus. Kuna siinkohal astub mängu jälle valiku tegemine, saab seegi olla subjektiivne ega pruugi iga kord hõlmata just neid „kõige tähtsamaid“. Mõnede sortide puhul on veel toodud sümbolitena, kas tegemist on isassordiga või emassordiga. Peale eesti- ja ladinakeelsete taimenimede on toodud välja nimed inglise, saksa, vene ja soome keeles – lootuses, et see on vajalik ja leiab heakskiitu kasutajatelt. Erialadel, kus õpetatakse puittaimede tundmist, ei õpi ju ainult eesti keelt kõnelevad inimesed. Samal kaalutlusel on ladinakeelsetele nimedele lisatud rõhumärgid, et kergendada nimede hääldamist. Autor loodab, et raamatuke aitab kaasa taimesõprade ridade täienemisele, hõlbustab aianduse ja metsanduse erialade õppurite elu ning on tasku pistetuna abiks parki või haljasalale puid-põõsaid uurima sattuvale huvilisele!


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
101 eesti arhitektuuriteost

46. 101 eesti arhitektuuriteost
Karin Hallas-Murula

Erinevatest Eesti hoonetest on käesolevas raamatus kirjutatud eri moodi. Mõne puhul on tähtsaim arhitektuurne kõnekus, mõnel juhul emotsioon, mille ehitis on omandanud ea ja saatusega. Mõnel juhul on olnud tähendusrikas ehitamise lugu, teisel arhitekti isik või hoopis omanik. Niisiis ei ole tekstide ülesehitusel järgitud mingit kindlat struktuuri, küll aga üritatud olla võimalikult faktitäpne. Kuigi käesolev raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale ega võimalda uurimuslikke tõestusi ega teaduslikku viitamist, leidub siingi uudseid fakte ja esmakordselt avaldatut.


Lisas Marge-Elin Roose 06.12.2012
Pane hinne:
Euroopa ja Aasia metsad

47. Euroopa ja Aasia metsad
Kalle Karoles, Hendrik Relve

Metsandus, nagu muudki valdkonnad tänapäeva maailmas, on globaliseerumas. Ka Eesti metsades ja metsanduses toimuv on rohkem kui varasematel aegadel mõjutatud sellest, mis toimub Euroopas, aga ka mujal maailmas. Neil teemadel pole aga eesti keeles seni ilmunud ühtegi ülevaatliku raamatut. Käesolev väljaanne alustab tühiku täitmist. Siinses raamatus on vaatluse all on Euraasia mandri metsad ja metsandus. Edaspidi tahame jätkata teiste maakera piirkondadega. Raamatu esimene pool kõneleb Euroopast, maailmajaost, kuhu kuulub ka Eesti. Päris huvitav on jälgida, millises valguses paistab kodumaine metsandus, paigutatuna Euroopa taustale. Lühidalt kokku võttes kuulume koos Soome, Rootsi ja teiste lähinaabritega Euroopa põhjala metsarikkasse piirkonda, kus metsandusel on ühiskonna jaoks suhteliselt suur tähtsus. Raamatu teine pool on pühendatud Aasia metsadele. Osa sealseid regioone, nagu Kesk- ja Lääne-Aasia on oma looduslike tingimuste tõttu olnud alati suhteliselt metsavaesed. Seevastu näiteks Kagu-Aasias laiuvad praeguseni ulatuslikel aladel mitmekesised lähistroopilised ja troopilised metsad. Nii Euroopa kui ka Aasia poole käsitlus on ühesuguse ülesehitusega. Alustatakse olulisemate ökoloogiliste piirkondade ülevaatega, kirjeldatakse looduslikke olusid, metsi ja nimetatakse peamisi metsapuude liike. Seejärel võetakse vaatluse alla kummagi maailmajao riikide metsandus. Tihti tehakse seda üldistatuna, tuues välja ajaloolisi ja regionaalseid erijooni. Euroopa ja Aasia poole käsitlus lõppeb isiklike muljete jagamisega retkedelt sealsetesse metadesse.


Lisas Marge-Elin Roose 06.12.2012
Pane hinne:
Uurimistöö kirjutajale
5.5
2 hindajat

48. Uurimistöö kirjutajale
Kadri Sõrmus, Maigi Vija, Irene Artma

Kuidas refereerida? kuidas uurimistööd üles ehitada? Mida kirjutada kokkuvõttesse? Kuidas viidata, kui loetud raamatul on mitu autorit? Kas joonisele tuleb panna pealkiri? Kas teiste autorite mõtteid võib oma töösse täpselt maha kirjutada? Siin kaante vahel on õpilasele ja õpetajale mõeldud juhend, milles esitatakse teadusliku teksti sisu, vormi ning keele kohta käivad olulisemad nõuded lihtsas keeles. Juhendisse on kogutud selliseid näiteid ja harjutusi, mis õpetavad vigu märkama ning neid töödes vältima, aga siit leiab ka eeskujuks olevaid tekstinäiteid. Enne kui hakata uurimistööd kirjutama, tuleks tutvuda teadustekstidega, nende keelekasutuse, stiili ja vormistusega. - Ära piirdu ainult internetiallikatega! - Kõigepealt tööta materjalid läbi, seejärel asu referaati kirjutama!


Lisas Marge-Elin Roose 26.11.2012
Pane hinne: