Eesti ajaloo lugemik. Gümnaasiumile

37. Eesti ajaloo lugemik. Gümnaasiumile
Mart Laar, Lauri Vahtre

Lugemik teeb õppijale ja ajaloohuvilisele kättesaadavaks olulisemad Eesti ajaloo allikad esiajast 21. sajandi alguseni. Mart Laari ja Lauri Vahtre koostatud väga põhjalik allikakogumik sisaldab nii tuttavaid kui vähem tuntud tekste. Valitud allikad võimaldavad kriitiliselt hinnata nende kaasaega ja autoreidki. Lugemik kuulub ühte komplekti samadelt autoritelt ilmuva (2013) kaheosalise Eesti ajaloo gümnaasiumiõpikuga, mis on lugemikuga seotud küsimuste ja ülesannete kaudu. Selliselt aitab allikakogumik täiendada ja süvendada Eesti ajaloo kursuse raames saadud teadmisi. Lugemiku kasutamise hõlbustamiseks on allikatele lisatud sissejuhatavad tekstid, mis pakuvad taustinfot allikate ja nende autorite kohta. Allikaviited aitavad asjahuvilisel jõuda algtekstideni arhiivides ja internetis kättesaadavates andmebaasides. 20. sajandi allikate hulka on valitud mälestuskatkeid, mida tervikuna pole avaldatud või on raskesti kättesaadavad. Ühtlasi leidub lugemikus lähiajalugu puudutavaid arhiiviallikaid, mis kooliõpilastele on seni valdavalt tundmatud. Eesti ajaloo lugemik sisaldab mahukat nimeregistrit.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Esimene Meetod: Keeled

38. Esimene Meetod: Keeled
Ott Ojamets

Keelemeetodi „Esimene Meetod: Keeled“ näol on tegemist sisuka keeleõpperaamatuga, tänu millele saab õppida pea ükskõik millist keelt. Seda tänu asjaolule, et raamat on seotud spetsiaalse internetikeskkonnaga, kust iga keeleõppija leiab ennast huvitava keele õppimiseks kogu vajaliku lisamaterjali. Keelemeetod „Esimene Meetod: Keeled“ sobib nii täiesti algajatele kui ka edasijõudnutele. See õpetab imiteerima enda õpitava keele tõelist keelekeskkonda. Näitab, kuidas õppida keeli kasutades selleks enda huvidepõhist kuulamis-ja lugemismaterjali. Ning mis ehk kõige tähtsam, see annab keeleõppijale kätte kõik vajalikud tööriistad, et õppida keeli individuaalselt ning teadlikult. Samuti aitab keelemeetod igal inimesel ennast kui õppijat paremini tundma õppida. Keelemeetod põhineb loomuliku keeleõppe parimatele praktikatele ning selle on enda kogemusele tuginedes 5 aasta jooksul kokku pannud Ott Ojamets, prantsuse keele õpetaja ning Embassy of Education´i kaasasutaja. „Arvan, et iga õppija peaks muutuma teadlikuks sellest, kuidas talle kõige parem võõrkeeli õppida on ning panema kogu õppeprotsessi tööle vastavalt enda huvidele ja vajadustele – muutuma nö. ennast juhtivaks õppijaks ning oskama iseseisvalt võõrkeelte õppimisele efektiivselt läheneda. “Esimene Meetod: Keeled” on kasulik nii neile, kes soovivad keeli individuaalselt õppida, kui ka neile, kes õpivad juba keeli koolis või keeltekoolis ning soovivad arengut kiirendada.“ Ott Ojamets


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Loe, värvi, nuputa! Arendavaid ülesandeid ja harjutusi I kooliastmele
8.0
1 hindaja

39. Loe, värvi, nuputa! Arendavaid ülesandeid ja harjutusi I kooliastmele
Eve Reisalu

Õppematerjal on valminud I kooliastme tasandusklassi õpiabi tundides. Materjal sisaldab ülesandeid, mille abil püütakse arendada tähelepanu- ja keskendumisvõimet, mälu, taju, mõtlemist, funktsionaalset lugemisoskust ning loovust. Selleks, et õppijat saadaks edu, tuleb parandusõppelisi võtteid kasutada ka klassi- ja ainetundides. Et peaaegu igas koolis ja klassis leidub õpilasi, kellel on vaja õpitava materjali omandamisega keskmisest rohkem vaeva näha, siis sobib käesolev vihik hästi ka I kooliastme ainetundides õpetuse diferentseerimiseks. Samuti saab materjali kasutada tundides lisaülesannetena ja õppimise mitmekesistamiseks.


Lisas Marge-Elin Roose 10.01.2013
Pane hinne:
Inglise-eesti / eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastik

40. Inglise-eesti / eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastik
Erika Jeret, Marju Medar

Sõnaraamatus leiavad käsitlemist nii sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande üldisem terminoloogia (kindlustus, hoolekanne, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus, poliitika, haldus, planeerimine, arendus, kvaliteet, juhtimine, turundus, teenindus) kui ka sotsiaaltöö teooria ja meetoditega seonduv terminoloogia (klienditöö, kogukonnatöö, grupitöö, projektitöö, sotsiaaltoetused ja –teenused), samuti teised sagedamini kasutatavad terminid, mis on olulised igale sotsiaaltöö praktikule ja sotsiaaltööd õppivale üliõpilasele.


Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
Pane hinne:
Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest
9.3
3 hindajat

41. Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest
Friedrich Reinhold Kreutzwald

Raamatus leiab avaldamist meie lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Alutaguse rahvarõivaste kirjeldus ja joonised. Kreutzwaldi käsikiri valmis 170 aastat tagasi Õpetatud Eesti Seltsi algatusel kirjeldada ja joonistada Eesti kihelkondade rahvarõivaid, olles üheks esimeseks terviklikuks rahvarõivaalaseks ülevaateteks Eestis. Rariteetse käsikirja andis ÕES sada aastat tagasi hoiule Eesti Rahva Muuseumissse. Kui 19. sajandi eestlase rõivastus on meile hästi tuntud arvukate rahvarõivaalaste raamatute ning muuseumites näidatavate eksponaatide näol, siis varasem rõivastus on vähemtuntud – vaid mõned võõrrahvastest vaatlejad on teinud põgusaid tähelepanekuid ning siin aitab meie teadmistes paiknevat tühimikku täita Kreutzwaldi kirjutatud ülevaade. Kreutzwaldi käsikirjast ilmneb, et ta tundis hästi kohalikke olusid, rahva tavasid ja kombeid, olulise väärtusega on esemete täpsete rahvapäraste terminite märkimine. Käsikirjale on lisanud kommentaarid etnograaf ja Eesti tunnustatuim rahvarõivauurija Aino Voolmaa.


Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
Pane hinne:
Sõna jõud
10
1 hindaja

42. Sõna jõud
Mikk Sarv

Meest sõnast, härga sarvest. Nii nagu härja sarvede külge kinnitatud ike tõmbab liikuma rasked koormad ja künnab üles kivised põllud, on ka öeldud sõnal suur jõud, mis võib luua või hävitada. Sõnale annab jõu mõte. Mida rohkem mõtteid seondub sõnaga, seda suurem on sõna jõud. Sõnadest mõtlemine ning nende sügavama jõu otsimine kestab läbi elu. Raamat „Sõna jõud” pakub taipamisi, mis aitavad edasi igaühe sõnadele suurema jõu ja mõjususe otsimisel. Milleks kõnelda visioonist ja missioonist, kui saame öelda selges emakeeles, kas asjal on ka nägu ning tegu? Kohmakas uussõna „keskkond“ jätab ükskõikseks, kuid ürgne, samas tähenduses jätkuvalt kasutusel olev sõna käsi väljendites „vihma käes olema”, „kuidas käsi käib?”, „käesolev hetk” puudutab tuntavalt igaühte, kelle emakeel on eesti keel.


Lisas Marge-Elin Roose 19.12.2012
Pane hinne: