Õlu - Arvustus.com arvustused

“Üllatavalt joodava maitsega õlu. Täpselt parajalt mõru, et mitte olla liiga magus. Aga samas selline neutraalne saunaõlu, juua võib aga vau-efekt puudub. Saunaõlleks võtaks parem eestimaise neutraalsuse, alekoki premiumi ntx. Aga kas Hollandis on saun?”

“Kahjuks on koos purgi kujunduse muutusega toimunud ka koostise või valmistamise muutus ja enam ei ole Lapin Kulta üldse mitte hea maitsega.”

“Äratuntava Viru Õlu veidi õlise maitsega, kuid siiski mitte kõige kohutavam. Maitselt pigem magus kui mõrkjas. Teist korda siiski seda viga ei teeks.”

“Kuigi sildivärvi poolest sama, on siiski purgi ja pudeli sisu vägagi erinev.
Walteri pudelivarianti villib A. Le Coq, purgiversioon tuleb Poolast.
Pudeliwalter on kahvatu kollane, välja valades tiheda valge vahuga, gaasimull on väga tagasihoidlik.
Purgiõlu on aga väga gaasine, klaas on tihedalt mulliridu täis. Värv on ka ilusam, tumedam ja selge oranžikas-kollane.
Aga kes siis õlut välimuse pärast joob.
Purgiwalteril on üsna tugev mõru maitse, kuidagi bensiinise või tavotise kõrvalmaitsega. Ja hambad hakkavad krudisema. Jõhker keemia. Rõve.
Pudeliõlu on hulga meeldivam, maitse on mahe ja meenutab A. Le Coq Premiumi. Samas, liiga hapukas järelmaitse, Premium see ikkagi ei ole. Või on?
Valasin praegu kolmandasse klaasi välja ühe A. Le Coq Premiumi ja kuigi see on nüüd mõnevõrra Walterist külmem, siis mina pimetestis maitsevahet ei teeks. Ega ka mitte-pimetestis välimuse järgi - sama värv, sama mull, ehk Premiumil veidi rohkem vahtu, aga eks ma kiiruga valasin ka veidi räpakalt. Ehk siis ma loodan et nüüd keegi mind kohtusse ei kaeba, aga ma ütleks et Walter 4,2% on praktiliselt sama mis A. Le Coq Premium 4,7%.
Aga Walter 4,0% purgis on täielik solk, hoiduge sellest. Purgiwalter saab minu käest nii vähe punkte, et siin pole võimalik nii vähe määratagi.”

“Pudel on väga lahe, nagu saksa õlledel, metallist ja portselanist klamberkorgiga. Valamise ajal tasub korki pihus hoida, muidu kukub pudeli ette tagasi. Avades teeb kõva vurtsu, sest kogu gaas ongi vist välja lennanud, klaasi valades enam mulle peaaegu ei eraldu.
Värvilt on ilus, veidi hägune. Maitses võiks midagi meeldejäävat olla, tundub kuidagi iseloomutu, magus ja vesine.”

“Mesise maitsega killer - ilus rahuliku mulliga magus tumepunane jook, mille maitsest tema tegelikku loomust üldse ei aima. Ohtlik. Hästi omapärase maitsega, nagu pipra ja kaneeli segu. Kui kuskil näed - ära proovi! Võtad veel teise ja kolmandagi ja pärast ei mäleta oma nimegi.”