Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“märtsi alguses külastasime Lavendel SPAd ,õhtusöök oli ülihea juurviljad olid sütel grilliud..parajalt vürtsine ilma äädika ja ketsupita liha oli parim ,teenindus viisakas”

“Neil, kes käinud Aasias või vähemalt siinsetes Aasia söögikohtades, peaks sõnaühend "India-Tai köök" seostuma kõige muu kui sõnaga "kahvatu". Aga just sellega tundub olevat tegu Bollywoodi puhul. Siiski - tasuks märkida, et neil, kel ei ole selle köögiga nii palju kokkupuuteid, võivad järgnevat lugeda diagonaalis. :)

Kõigepealt toredast. Väga toredad olid teenindus, õhkkond (eriti hea idee on külitamisaknaorvad!) ja tõesti mõistlik hinnaklass. Pluss veel see, et klassikaline kaheinimeseprogramm ehk pudel veini + eelroad + pearoad + magus + kohv võrdus erakordselt täis kõhuga.

Toitudest soovitaks eelroogade valikut, sest see annab hea läbilõike eelroogade menüüst, lisaks kannuga chai'd (mille sisse pole pütt mett uputatud nagu söögikohtades tavaks, vaid magusust saab ise timmida). Pearoogadega on asi veidi keerulisem. Tundub, et huvitavamaid elamusi tõotavad India suunaga road, millel vähemalt üks tärn vürtsi rõhutamas.

Nüüd miinused. Pearoad, mis pole otseselt India suunast, tundusid olevat kahvatud. Ehk oli ebaõnn, kuid selline mulje tundus jäävat. Huvitav, kas vaiksetele ja vähese vürtsiga põhjamaalastele meeldimise pärast hoitakse maitsevikerkaarega kokku või milles asi? Eelroad olid küll head, kuid tõesti erilise maitse poolest eristusid vaid kana-satay'd (kanavardad seesamiseemnetega), kevadrullid ja tavalisest kärtsumad papadum'id, ülejäänud eelroad tundusid olevat lihtsalt tainas küpsetatud segud, milles lähemal vaatlusel võis silma (mitte keele) järgi eristada krevette, kikerherneid jms. Õnneks sattus pearoogadest lauale kokku imehea ürtidega lammas ning kahvatuma poole esindajast kana, mis teineteist hästi tasakaalustasid, kuid kui oleks juhtunud kaks kahvatut...?

Veider on ka see, et igasugused kastmed, millega tavaliselt India söögikohtades kogu laud üle puistatakse, on Bollywoodis tasulised, nii et klassikalise nelja-viie kastme eest peab välja käima ligi 7 eurot. Paneb natukene kukalt kratsima.

Kokkuvõtteks: kui asetada Bollywood kuskile Chakra ja Elevandi vahele, siis on õhustik seal kindlasti mõnusam kui Chakras (aga jääb tublisti alla Elevandile), teenindus on üle nii Elevandist kui ka Chakrast, aga toit ... kvantiteedi poolest on ta mõlemast üle, kuid kvaliteedi küljest on parim Chakra, seejärel Elevant ja siis tükk on tühja maad. Kahju.

Aga paadunud optimistina julgeksin märkida, et seda kõike saab ju muuta! :)”

“Niih, käidud lõpuks ka kolmekäigulisel.
Kuidas oli?
Elamus. Nagu kõrge tasemega restoranile kohane, siis road olid hoolikalt läbi mõeldud, väga huvitavaid komponente kasutatud ning presenteeritud viisakalt ja hoolega.

Ainukene punkt, mis toidu juures häiris oli tunne, et kohati pingutati üle. Pearoana võtsin veise kivigrilli, kus kartulid olid tehtud kroketidena (mitte nüüd üks-ühele, aga suht sarnased need sellele olid) - minu arvates ei sobinud see mitte kuidagi kompositsiooni. Kivigrillil tehtud liha on tegelikult sellise \"keskajal tegime lõkke peal\" maitsega, aga need kroketid kokakunsti täiesti teine tase tulevikust. Ja need kaks kokku ühel taldrikul... Ei sobi. Hoolimata sellest, roog oskuslikult valmistatud ja väga maitsev.

Teenindus super, interjöör väga mõnus, mugav tunne. Hind küll kõrge, kuid elamuse mõttes seda väärt. Läheks kindlasti veel.”

“Toidukohana ei ole selle paiga väärtus eriti kõrge, kui hindaks aga ürituste kategoorias, siis saaks kindlasti kõrgema hinde.”

“Ordered pancakes with condensed milk - they were totally burned out and impossible to eat. No apologizes from waitress, not professional.
”

“Tuli mõte minna lihtsalt kohvikusse ja kuna Klaus oli veel külastamata (kuigi palju jutte kuuldud), siis seadsime sammud sinna. Õigemini seadsime sinna autorattad, sest ilm oli väga tuisune. Seda parem meel oli saada parkimiskoht enam-vähem kohe ukse ette. Need u 10 meetrit, mis tuisus läbida tuli läksid kiiresti, ehkki libedalt, sest kohviku esine oli parajalt jääs. Ideaalis oleks võinud graniitliivatada, aga noh, pole hullu. Kohvik on piisavalt kesklinnast kõrvalejäävas tupiktänavas, nii et seal ei tundugi nii kohane korralikku liivatamist nõuda.

Kohviku sisekujundus mulle meeldis. See oli küll praegu ülipopis teise ringi mööbli stiilis, aga vastupidiselt F-hoonele ja paljudele teistele kohtadele nägi see välja puhas ja viisakas. Vallatu hipistiili ja viisaka kohviku ühitamine tuleb Klausil väga hästi välja. Ka vana lauda vaadates ei tundnud ma hetkekski, et tegu oleks mingi vana määrdunud asjaga, nagu vahel juhtub, vaid tunnetasin ainult eseme vanusest tulenevat positiivset hõngu.

Menüü, vähemalt Dineemenüü, nagu paberile kirjutatud oli (ei tea, kas neil on mingil muul hetkel ka mõni teine), oli lühike ja konkreetne. Hinnagruppide kaupa, mitte et iga toit päris erineva hinnaga. Kõik pearoad 11, kõik magustoidud 4, näiteks.

Menüü ja perfokaardist tehtud joogikaart nägid ka päris stiilsed välja ning teenindus oli sõbralik. Unustas küll hetkeks meid ära ning arvet pidin minema küsima leti äärde, aga mind märgati seal kohe (kuigi teenindaja tegeles kellegi jookidega) ja sõbralik noogutus andis mõista, et kohe tuleb ta mu laua juurde. Nii juhtuski.

Toitudest sai seekord proovitud kõike küll väga minimaalselt. Nagu öeldud, läksime sinna vaid kohvitama, aga musta kohvi ja latte kõrvale sai mekitud ka Valge šokolaadi-mandariini panna cotta küpsisega (mandariinist oli seal vaid törtsuke mandariinimahla panna cotta peale nõristatud) ning Hõõgveinis küpsetatud pirnidest supp mascarpone-vanilje kreemi ja kakaoküpsisega. See küpsis tundus olevat puhtast kakaost pressitud, või vähemalt väga minimaalsete lisaainetega. Tõeliselt tugev ja puhas maitseelamus. Kõik need asja maitsesid oivaliselt, isegi kohv, mille sort jäi küsimata, oli meeldivalt mõrkja järelmaitsega, mitte hapukas, nagu sageli juhtub. Ainus mõte, mis kusagil kuklasagaras tekkis, oli see, et ehkki kõik proovitud asjad olid väga maitsvad, ei olnud tingimata kõige õigemad komponendid/lisandid omavahel kokku pandud. See kakaoküpsis oleks hoopis sobivam olnud näiteks panna cotta juurde, samas kui viimase juures olnud hele küpsis ei andnud sellele magustoidule absoluutselt mingit lisanüanssi. Oligi lihtsalt hea küpsis. Ideaalmaailmas võiks need lisandid maitseid täiendada, aga see, mida ma praegu tegin, on juba norimine sellisel tasandil, millest tavakohvikute mõistes rääkida ei saagi, nii et ärge võtke seda kui mingit eriti negatiivselt hinnangut. On kiitus, et sellise nüansi kallal üldse norida saab :)



Hõõgveinis küpsetatud pirnidest supp oli väga maitserikas, korraga hapukas, magus ja lisaks veel maitsetest läbi imbunud. Üks suutäis seda on lausa paradiislik nauding. Probleem on aga selles, et seda on terve kausitäis. Kuidas saab olla nii, et väga maitsvat asja on liiga palju? Väga lihtsalt -- väga maitsev ja maitsetest tulvil toit on nii rikkalik, et seda palju süüa ei suuda. Supikausitäit näiteks alla kulistada ei õnnestunudki. Kui mõne aja pärast jälle suutäie võtsin, oli aga hinnang endine -- ülimaitsev. Mul on tunne, et sellest saaks ideaalse kastme mingile magustoidule. Siis jääks sööjal tunne, et "oh, kui hea, kahju, et seda nii vähe on".

Mul on plaan Klausi kindlasti külastada ka tühja kõhuga, et proovida nende parti ja muid roogi, aga hetkel kehtib õhkkonna, teeninduse, hindade ja toidu kvaliteedi skaalal minu poolt kõrge hinnang 9 punkti.”