v - Arvustus.com arvustused

“Pole mind kunagi veel alt vedanud, sisaldab ka väga spetsiifilisi termineid. ”

“Pisut veniv ja pisut ülehinnatud teist maailmasõda kajastav märul, kus on fantastiline näitlejate ning režii töö, kuid väga ette aimatav plot-i arendus (köetakse venitades üles mingi šokeeriva tulemuseni), seda võib küll pidada Tarantino käekirjaks ja omapäraks, kuid peale kolmandat samalaadset filmi ei vaimustanud see enam nõnda nagu esimestel kordadel, jättis pisut tunde, et Tarantino sõitis vanal rasval. Sellegipoolest oli üsna meeltlahutav film ja ei kahetse, et kinos seda vaatamas käisin.”

“Ingress on harilike arvuti- või mobiilimängudega võrreldes veidi eriline, kuna osavõtuks tuleb osava näputöö asemel end hoopis püsti ajada ja õue minna.
Pealiskaudsetes ülevaadetes on seda võrreldud mõne aasta eest populaarsust kogunud geopeitusega ning ka asukohapõhiste sotsiaalvõrgustikega (näiteks Foursquare). Tegelikult ei saa Ingressi päris hästi võrrelda kummagagi, tegemist on ikka täiesti uutmoodi nähtusega.

Päris suur kaal on suhtlemisel, sest üksinda ei tee selles mängus suurt midagi ära. Ressursid on piiratud ja läbimõtlemata tegutsemine ei vii kuhugi. Valesti ehitatud baasi ei saa mingil hetkel enam edasi arendada, ülalpidamine ja kaitsmine läheb kalliks jne. Sellepärast on ühe piirkonna tegevused mõistlik kuidagi koordineerida. Lihsamate küsimuste jaoks kõlbab ka mängu enda suhtluskeskus COMM, aga täpsema info jagamiseks lähevad käiku kõikvõimalikud muud kanalid, Facebook, Google+, Twitter jne.

Reaalselt mööda linna ringi liikumine on keskmise nohiku ja friigi jaoks samuti paras väljakutse, kuid mängu suurem idee on vast isegi selles, et pool-virtuaalselt territooriumi vallutades ja seda kaitstes kaovad piirid nii eri rahvuste kui riikide vahel.
Kas Ingress on mäng friikidele? Ma arvan küll, sest normaalsel inimesel ei ole ei aega ega viitsimist sellise asjaga tegeleda. Lindude lennutamisest või Xboxi pöidlaharjutustest on Ingress valgusaastate kaugusel.

Mängu sisu on iseenesest lihtne – tuleb vallutada territooriumi ning seda vastasmeeskonna eest kaitsta. Kaasakiskuvaks muudab mängu see, et tegevus toimub mitte mingil väljamõeldud kaardil, vaid oma kodukohas. Territooriumi valdamiseks vajaliku struktuuri moodustavad omavahel seotud portaalid (Portal), mille loomiseks tuleb teha geoinfot sisaldav pilt mõnest vaatamisväärsusest: monumendist, skulptuurist või kuulsast ehitisest ning saata see mängu tegijatele.
Suuremad linnad on esimeste entusiastide poolt juba portaalidega üsna tihedalt kaetud, nii ka näiteks Tallinna vanalinn.




Kaart on roheline sellepärast, et pea kogu Tallinn on juba pikemat aega ühe tiimi – Enlightened – kontrolli all. Keset kaarti on näha paari sinist portaali – seal on hakanud teise tiimi – Resistance – võitlejad päid tõstma. (Vaid mõni tund pärast selle ekraanipildi salvestamist olid sinised juba maha surutud ja kõik jälle ühtlaselt roheline.) Helsingis aga on tugevalt võimul sinised ehk Resistance ja lähinaabritest näiteks Riias ja Peterburis käib äge võitlus.

Kummagi tiimi jaoks on mängu tootjad ka stoori välja mõelnud, kuid tegelikult selle sisu ei ole oluline ei tiimi valikul ega mängu käigus. Mängu lehele Niantic Project ilmuvad iga päev ka "salapärased" viited ja vihjed, millest on võimalik välja lugeda salakoode ning saada ekstra punkte ja varustust. Osavad krüptoloogiafriigid on koondunud ühiseks rusikaks Decode Ingress ja lihtrahvas saab lahtimuugitud koodid kiiresti kätte Google+ lehelt või Facebook'ist või blogist. Iga kood töötab piiratud aja või piiratud arvu kordi, nii et aeglased jäävad ilma.

Mäng käib tegelikult nii telefonis kui ka arvutis ka sellepärast, et telefoniekraanil ei näita mäng isegi täiesti välja suumituna kaugemale kui vaid mõnisada meetrit. Arvutikaardilt Ingress Intel aga saab kasvõi tervet maailma vaadata.

Telefoni kaarti vaadates on tihedasti portaalidega asustatud ala esmapilgul paras segadik. Läbi energiavälja ei ole hästi isegi tänavaid näha, aga ega kuskil ei olegi öeldud, et mäng peaks kerge olema. Ja sama vastik on seda kaarti vaadata ka vaenlasel.



Mängimiseks tuleb, telefon käes, läbi käia võimalikult palju portaale, ning neid varustuse saamiseks “häkkida". Veidi ebaõnnestunud väljend minu arust, aga ega paremat ka ei oska pakkuda. Varustuse leidmine on täielik õnnemäng, kuid oma tiimi portaalist saab peaaegu alati midagi.




Vastasmeeskonna portaalist ei saa vahel mitte ühtegi asja, kuid et vapruse eest antakse 100 AP ning AP eest saab mängija järgmistele levelitele edasi areneda, siis tasub kindlasti ka kõiki ettejuhtuvaid vastase portaale külastada. Miks vapruse eest? Sest vastasmeeskonna omanduses portaal karistab võõrast häkkijat paraja surakaga.



Õnneks ei kao mitte elu, vaid XM - see on see sinine hõljum, mida vähemalt linnas liikudes külluses leidub, nii et muretseda ei ole tegelikult midagi. Ja surma ei saa siin mängus isegi siis, kui energia täiesti nulli kukub. Lihtsalt läbi vereudu ei näe siis enam midagi ning tulebki suunduda energiakorjele.



Varustuse hulgas on relvad vaenlase portaali hävitamiseks (XMP Burster), resonaatorid (Resonator) oma portaali mõjuala suurendamiseks, kaitsekilbid (Portal Shield) portaali kaitsmiseks ning portaali võti (Portal Key), mille abil saab portaale omavahel linkida ja selle tulemusena lõpuks portaalide vahele oma värvi “väli" luua. Väli tekib kolme omavahel lingitud portaali vahele ning mida suurem see kolmnurk on, seda rohkem on väljaga kaetud elanikkonda (Mind Units). Selle viimase peale mäng käibki.

Portaalide käigushoidmine nõuab energiat - resonaatorid kaotavad iga 24h jooksul 10% oma algsest laengust ning neid tuleb pidevalt laadida. Selleks ei tule küll kohale minna - kui õnnestub häkkimise käigus saada portaali võti, siis saab teha ka kauglaadimist. Edukas on see tiim, kes suudab ehitada ja ülal pidada optimaalse energiakulu ning laadimisaja suhtega struktuuri ja samal ajal seda kaitsta lõhkumise ja ülevõtmise eest.

Ingress on hetkel beeta-staadiumis ning mängima pääseb ainult kutsega. Kutse saamine ei ole keeruline, kuid võib võtta kuni mõni nädal aega, soovijaid on palju ning ei ole teada, mille alusel mängu tegijad oma valiku teevad. Kutse saamiseks tuleb saata oma e-post mängu kodulehel Niantic Project.

Soovitan kindlasti mäng ära proovida. Värskes õhus jalutamine on kasulik.
Veel üks asi, mängu alguses tuleb valida, kumma grupiga liituda. Ideoloogiaga ei ole siin midagi pistmist - valida tuleb see tiim, kes sinu piirkonnas parajasti vähem esindatud on, Tallinnas siis näiteks Resistance. Sest ainult nii on mäng huvitav.

Põhjalikku lisainfot mängu kohta leiab näiteks siit: ingressportal.com. Jõudu ja pange soojalt riidesse! NB! Meie kliimas on puuteekraani-kindad väga vajalik varustus.”

“Sai järele proovitud sellised tooted nagu Krõbe seafilee mee- ja pipra kastmes (6,30€), Lambaliha traditsioonilises karri kastmes, tomati ja sibulaga (7,30€) ja Lambaliha rohelise karri kastmes juurviljadega (8,90€).

Krõbe seafilee oli kuiv ning kõva, kuid mitte krõbe, ja lammas oli lihtsalt vintske. Ei teagi kas sellepärast, et vana või toores. Õnneks oli liha vähe. Kastet oli see-eest ohtralt, v.a. rohelise karri kastmes, kus oli ka mitu pirakat brokkoli- ja lillkapsaoksa.

Riisinuudli portsud olid vägevad, kuid see tomatitega variant (Peenikesed riisinuudlid pekooni ja tomatidega singapuri stiilis (kirjapilt muutmata) 4,70€) ainult tundub nime poolest huvitav, tavalised muna ja köögiviljadega olid paremad.”