ea - Arvustus.com arvustused

“Suhteliselt viisaka välimusega normaalse kiirusega sülearvuti. Ekraan pole kõige etem, aga suhteliselt keskmine. Kõvakettamahtu on kõvastu, pole veeranditki täis saanud :))
Aga raske on see arvuti küll.”

“Kohati vaimukas teos, laulude valik oli õnnestunud. Meeldis ka stseen naispeategelasega... nimi ei tule meelde, nii et nimetagem teda Reese'iks... kus ta laulis ning mehed hiilisid vaikselt ta kodus. Haletsusväärne, kuid kaameratöö meeldis. Reese'i sõbranna oli alguses talutav, hiljem juba nõme ja stereotüüpne. Tema roll oleks võinud sisaldada midagi erilist, mis oleks teda eristanud teistest peategelasele hullu nõu andvatest kiimas sõpradest/sõbrannadest.

Valede leiutamise ning endast vale mulje jätmise asemel oleks võinud vaatajale tutvustada meespeategelasi ning lasta vaatajal endal otsustada, kes nende arust oleks sobivaim Reese'i jaoks. Vähemalt valiti naispeaossa meeldiva ja positiivse vibe'iga näitlejanna, kelle puhul usun, et Tuck ja FDR võiksid näha roppu vaeva endale saamiseks. Kusjuures, ma polnud kummagi mehe poolt, pigem pooldasin seda, et kumbki neist Reese'i endale ei saaks...”

“Kinos treilerit vaadates tundus film põhinema huvitaval ideel. Man On A Ledge sai ära vaadatud paar päeva tagasi, aga midagi huvitavat nagu meelde ei jäänudki. Tegelastele oli raske kaasa elada, nendest oli ükskõik ning dialoogid kõlasid naljakalt. Võimalikult palju üritati sisse toppida vaimukuid ning tabavaid ütlemisi; need pani vaid nina krimpsutama. Worthington ei jätnud head muljet. Ma ei hakka teesklemagi, et tean midagi hüppajatega tegelemise eeskirjadest, kuid kas käituti õigesti jättes potentsiaalne hüppaja pidevalt omapäi? Kas ei peaks keegi kogu aeg tema juures olema, looma mõistvat õhkkonda ning üritama meelt muuta? Mis meeldis, oli tänava peal kaasa elavate inimeste käitumine. Kohati muutus tegevustik päris pingeliseks, eriti seoses peategelase venna tegemistega, kuigi sissemurdmise teostus oli kuidagi... kohmakas. Ei pea silmas ainult lõppu. Tegemist polnud tipptasemel professionaalidega, jah, aga eeldaks vaikuse ning varustuse valmisoleku vajalikkuse hindamist.”

“Gibson on oma rollis vaimustavalt hea. Võib-olla ongi põhjuseks Gibsoni enda segane eraelu, mille pealt ta selle rolli oskab teha...
Film ise on enamasti ääretult melanhoolne, siis jälle täiesti ootamatult ja kummaliselt naljakas. Korralik draama.”

“Üllatavalt hea romaan.Autor on terava pilguga ja ladus kirjutaja.Lausa nautisin raamatu lugemist ega lõpetanud enne, kui raamat läbi.Kahjuks aga vajus lõpp ära ehk muutus seebikaks.Niisiis panin raamatu käest ja jäin segaduses mõtlema:mitte tegelaste, vaid autori üle:kas püssirohi sai otsa ?või koputas tähtaeg uksele? Mis juhtus, Lea Jaanimaa?”