ea - Arvustus.com arvustused

Otsing

Kuidas valida robottolmuimejat? Millist robottolmuimejat osta?

Aasia köök

Ma ju kuulaksin oma vanemaid, kui nad suu peaksid!

1 hindaja

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

199. Ma ju kuulaksin oma vanemaid, kui nad suu peaksid!
Anthony E. Wolf

Raamatus annab kliiniline psühholoog, kahe lapse isa ning rohkete artiklite ja raamatute autor Anthony E. Wolf meeleheitel teismeliste meeleheitel vanematele humoorikas toonis lootust, lohutust ja nõuandeid, kuidas aidata oma last, kes elab parajasti läbi dramaatilist eluetappi, ning kuidas ise ellu jääda ja mitte närve kaotada

Lisas Marge-Elin Roose 08.10.2012

Pane hinne:

Kirjuta arvustus

8.0

1 hindaja

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

200. Snoobi surm
M.C. Beaton

Kui Jane Wetherby kutsub konstaabel Hamish Macbethi „puhkusele” Eileencraigi saarele oma sanatooriumi Lustlik Rändleja, hakkab mehe roidunud vaim elavnema. Arvates, et ta on viimaks leidnud õrna ja armastava hoolitsuse allika, alistub Hamish ahvatlusele ning jätab unise mägismaa linnakese Lochdubhi ja armastatud koera Towseri. Kahjuks ei kujune puhkus selliseks, nagu Hamish lootis. Tuulest räsitud Eileencraigi asustavad vaenulikud saareelanikud, kellest enam kui vähesed vabaneksid Lustlikust Rändlejast ja selle perenaisest. Seltskond sanatooriumis pole sugugi parem; Jane’i kerglasel koosviibimisel osaleb teiste hulgas naine, kes on läbi ja lõhki snoob ning kritiseerib kõike ja kõiki. Kui ta leitakse kaljujalamilt murdunud kaelaga, ei ole keegi sellest ülemäära murtud – ent Hamish peab jätma viimasegi lootuse mõnusale puhkusele, et lahendada snoobi surm. M. C. Beaton, kodanikunimega Marion Chesney, on üks tänapäeva populaarsemaid šoti krimikirjanikke. Käesoleva raamatusarja peategelane on konstaabel Hamish Macbeth. Eesti keeles on selles sarjas varem ilmunud raamatud „Teenijanna surm”, „Klatšimoori surm”, „Kaabaka surm”, „Uustulnuka surm”, „Laimukirjade läkitaja surm”, „Täiusliku naise surm”, „Uimastisõltlase surm”, „Vembumehe surm”, „Kõlvatu naise surm”, „Apla naise surm” ja „Ränduri surm”.

Lisas Marge-Elin Roose 08.10.2012

Pane hinne:

Kirjuta arvustus

Talveaja rõõmulaulud. Talve- ja jõululaule mudilas- ja lastekoorile

1 hindaja

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

201. Talveaja rõõmulaulud. Talve- ja jõululaule mudilas- ja lastekoorile
Armas Maasalo, Johannes Aavik, Kadri Hunt, Leo Normet, Leo Wirkhaus, Mart Siimer, Märt Hunt, Olav Ehala, Piret Rips-Laul, Rein Rannap, Riine Pajusaar, Tõnis Kõrvits, Vello Lipand, Vilhelm Sefve.

Laulikus on 35 laulu, mille on loonud Armas Maasalo, Johannes Aavik, Kadri Hunt, Leo Normet, Leo Wirkhaus, Mart Siimer, Märt Hunt, Olav Ehala, Piret Rips-Laul, Rein Rannap, Riine Pajusaar, Tõnis Kõrvits, Vello Lipand ja Vilhelm Sefve. Laulikus on nii lugude klaverisaated kui ka duurimärgid.

Lisas Marge-Elin Roose 03.10.2012

Pane hinne:

Kirjuta arvustus

Neljapäeval näeme. 25 aastat head eesti Iehte

9.5

2 hindajat

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

202. Neljapäeval näeme. 25 aastat head eesti Iehte
Ülo Russak, Jüri Leesment, Jüri Aarma, Igor Mang jpt.

Mis kirjutatud on, seda ei laku koergi maha. (TARTU) Maalehe esikülg, 29. detsember 2005 Kui Maaleht 1987. aasta sügisel ilmuma hakkas, olid nii Eesti ajakirjandus kui ka ühiskond veel täiesti nõukogulikud. Inimesekeskne häälestus tegi lehe kiiresti populaarseks üle terve Eesti. Nii ei ole imestada, et 1989. aastal oli Maalehe trükiarv uskumatu 225 000 ja seda luges kolmveerand täiskasvanud eestlastest. „Neljapäeval näeme” pole aga raamat mitte ainult ajalehest, vaid ka ajast endast. See raamat meenutab, kuidas Eesti taas iseseisvaks sai ja kuidas kujuteldav sotsialism siin tegelikuks kapitalismiks muutus. „Neljapäeval näeme” kirjeldab 25 aasta muutusi kogu Eesti elus. Oma loo jutustavad Maalehe esimene peatoimetaja Ülo Russak, arvamustoimetaja ja vabaduslaulik Jüri Leesment, ajakirjanik, näitleja ja laulja Jüri Aarma, astroloog Igor Mang ja paljud teised tuntud tegelased.

Lisas Marge-Elin Roose 03.10.2012

Pane hinne:

Kirjuta arvustus

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

203. Mis peitub sügavamal?
Andrea Laurence

Ta on ärkvel, ent miks ta siis ei mäleta? Talle öeldakse, et ta on Cynthia Dempsey, meediamogul Will Taylori kihlatu. Kuid ükskõik kui väga ta püüab, ei suuda naine meenutada kõrgseltskonna elu ega meest, kes ta haiglavoodi kõrval istub. Kuid ta ihu mäletab kihlatut küll. Kuigi naine tajub sügavikku nende vahel, tunneb ta ka keemiat iga kord, kui mees teda puudutab. Will suudab Cynthiaga toimunud muutusi vaevu uskuda. Jääkuninganna, kes teda pettis, on kadunud ning tema asemel on naine, kes näib olevat siiralt soe ning lahke. Kuid kas ta saab jälle riskida oma südamega, teadmata, mis juhtub, kui naise mälu peaks taastuma?

Lisas Marge-Elin Roose 01.10.2012

Pane hinne:

Kirjuta arvustus

2.8

4 hindajat

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

204. Montréali deemonid
Justin Petrone

Adam Cruz on pidevalt seksile mõtlev töönarkomaanist ajakirjanik, kes on aina kusagil üle ilma komandeeringus. „Võimetuna midagi tundma,“ üritab ta end ravida juhusuhete, antidepressantide ja mõistatuslike sodilaksudega. Ta saabub tähtsale geneetikakonverentsile Montréali, kus temaga hakkavad toimuma kummalised lood. Kõigepealt saab ta ravim otsa ning tal ei õnnestu uue retsepti saamiseks oma terapeudi doktor Di Dioga ühendust võtta. Seejärel saab ta teada, et tema endine kallim on arvatavasti sooritanud enesetapu. Lisaks painab Adamit perekonnalegend vaarisast, kes nägi ühes Montréali kirikus imet ja leidis Jumala, ning ta mõtiskleb, kas ehk seesama ime võiks juhtuda ka temaga, kui ta leiaks üles sama kiriku. „Montréali deemonid“ on ühtaegu pihtimusromaan ja selle satiir. Teos ammutab inspiratsiooni Jack Kerouaci spontaansest proosast, Henry Milleri tahumatust aususest, Paulo Coelho müstikast ja Haruki Murakami sürrealistlikust huumorist.

Lisas Marge-Elin Roose 26.09.2012

Pane hinne: