Metsik urisev õnn
1.0
1 hindaja

13. Metsik urisev õnn
Anne Türnpu

Raju rebimine tosinale käele, klaviatuurile, löökriistadele, kääridele ja 50 meetrile kangale. „Metsik urisev õnn” on mitutpidi lugu mitmetest lugudest. Me räägime sellest, kuidas ilma unenägudeta ärkvel olla, kuidas elada vahepeal tagurpidi ja muutuda kogemata ilusamaks. Seesama uriseja meie pealkirjas läheb uurima, miks loome miskit tehes palju rohkem, kui ise alguses näeme: kui pisarad ja naer on mähitud sama kanga sisse, ei olegi vaja rohkemat, et see ellu ärkaks. Autor ja lavastaja ANNE TÜRNPU (külalisena) Dramaturg MARION JÕEPERA (külalisena) Kunstnik ROSITA RAUD (külalisena) Muusikaline kujundaja ja helindaja REIGO AHVEN (külalisena) Subtiitrite autor ja kirjutaja HELENA LÄKS (külalisena) Mängivad KADRI KALDA, KATARIINA TAMM, KATRI PEKRI ja LAURA NÕLVAK


Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
Pane hinne:
Prints ja kerjus
7.2
17 hindajat

14. Prints ja kerjus
Andres Puustusmaa

Mark Twaini põneva noortejutustuse ainetel loodud ooper räägib kahe poisi uskumatutest seiklustest. Ühel ja samal päeval sündinud Walesi troonipärija Edward Tudor ja Londoni kerjuspoiss Tom Canty on sarnased nagu kaks tilka vett! Edward unistab vaheldusrikkast elust vabaduses, kus keegi teda ei käsuta ning Tom tahaks üle kõige maailmas nautida külluslikku eluviisi, kus pole puudust maiustustest ega kuninglikust meelelahutusest. Nad kohtuvad juhuslikult ja vahetavad riided ning… ka elud? Karmis tegelikkuses, kus ähvardavad Londoni pimedatel tänavatel varitsevad mõrtsukad ja keerubid ning lossis, kus petturite pea kohal ripub halastamatult timuka kirves, õpitakse tundma üksteise elude pahupoolt. Pöörased seiklused, milles kummagi poisi elu ripub sageli juuksekarva otsas, viivad Tomi ja Edwardi taas kokku ning nende saatuse otsustab küsimus, mille vastust võib teada ainult päris prints… Estonia laval kehastavad peategelasi Tallinna Linnateatri noored näitlejad, kaksikud Märt ja Priit Pius. Priit Pajusaar / Mark Twaini jutustuse ainetel Aapo Ilvese libreto ja dramatiseering Maailmaesietendus Rahvusooper Estonias 26. jaanuaril 2013 Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Andres Puustusmaa Koreograaf: Elo Unt (Eesti Tantsuagentuur) Kunstnik: Ingrid Proos Valguskunstnik: Anton Kulagin Orkestreering: Tõnis Kõrvits / Rasmus Puur Koreograafi assistent: Üüve-Lydia Toompere


Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Mark Twaini jutustus „Prints ja kerjus“ või selle ainetel tehtud filmid meenutavad paljudele nende lapsepõlve, nii ka mulle. Seetõttu läksin huviga meie edukate Eurovisiooni-laulude kirjutajate poolt noortele (alates 10. eluaastast) loodud muusikali vaatama. Ilmselt ei mõju Mark Twaini nimi tänastele teismelistele sellise magnetina kui omal ajal minule, Priit Pajusaare-Aapo Ilvese nimi toob aga täna saalid täis.
Kavalehel ja reklaamidel on teost nimetatud küll ooperiks, kuid selline žanrimäärang pole just kõige õigem, termin 'muusikal' iseloomustab seda tunduvalt paremini.

Lavastaja Andres Puustusmaa on osanud tüki lavale tuua just teismelistele arusaadavas võtmes, actionit jätkub kuni etenduse lõpuni, veidi kisub tempot maha vaid teise vaatuse vanglastseen. Lava on enamuse ajast tegelastega täidetud, mulje ülerahvastaatud Londoni agulist ja priiskavast-sagivast õukonnast on üsna tõesed. Kunstnik Ingrid Proos on loonud kergesti muudetava ja selgelt mõjuva lavakujunduse, mis sekundiga võib muutuda prügihoovist kuningalossiks ja vastupidi. Pilkupüüdvad on kuninga õukonna kostüümid, kunstnik on neid luues lähtunud ajaloolistest rõivastiilidest segades neid kaasaja mallide ja materjalidega. Punkti panevad neile kõrged rokokoo-parukad fantaasiarikaste kaunistustega.



Lavastuse vaieldamatuteks staarideks on Priit ja Märt Pius (kerjuspoiss Tom ja prints Edward), kes vaatamata oma tagasihoidlikule lauluoskusele oskavad laval oma näitlejasarmi eksponeerida ja end publiku lemmikuks mängida. Õnneks on helilooja sellega arvestanud ja muusikaliselt keerulisemad partiid kirjutanud professionaalsetele lauljatele. Puudust jäin tundma meeldejäävast meloodiast, hitist, mida peale etendust koduteel olles ümiseda oleks võinud ja ehk raadio Elmar oma reperturaari valiks.



Kaksikute fenomen töötab täiega ja ega kindlale veendumusele, kes on kerjus ja kes prints, kumb on Priit ja kumb Märt, on publikul raske jõuda.
Oma osa etenduse õnnestumisel on kindlasti ka Aapo Ilvese vaimukatel tekstidel, mida küll aeg-ajalt tuleb lava kohal olevalt tabloolt lugeda (ehk aitaks helipuldi oskuslikum kasutamine). Toredate osatäitmistega jäävad meelde Jassi Zahharov kerjuspoisi isa ja kuningana, Juuli Lill Tomi emana ja Märt Jakobson kereka lordprotektorina. Kõige ilusamad viisid on helilooja kirjutanud Janne Ševtšenkole (Jane), kes neid ka meisterlikult ja silmapaistva naudinguga esitab.

Etenduse lõppedes saab lisaks Piusi-poistele suurimate ovatsioonide osaliseks ka dirigent Risto Joost, mis on veidi üllatav seetõttu, et poleks osanud arvata peamiselt lastest koosneva publiku oskust hinnata dirgendi tööd.

Estonial on läinud korda tuua ooperiteatrisse saalitäite kaupa noori, loodetavasti leiavad neist paljud tee sellesse majja ka hiljem, siis juba mõnda päris ooperit vaatama. Seda asjaolu peangi kõige suuremaks õnnestumiseks.”

08.02.2013 08:18 - Toomas Zupping
Hinnang arvustusele:
  +2   -0
Käed ja kindad
9.0
1 hindaja

15. Käed ja kindad
Helle Laas

Autor ja lavastaja Helle Laas Kunstnik Gunta Randla Mängivad Liivika Hanstin ja Anti Kobin Käsi otsib kätt. Käsi otsib kinnast. Kindas käsi leiab...? Mille või kelle kindas käsi leiab ja mis siis edasi hakkab juhtuma, seda näete juba siis, kui etendust vaatama tulete! Aga saladuskatte all ütlen – kindlasti on seal koer, konn, jänes ja... Ei, rohkem ei ütle ma midagi! Etendustele ootame lapsi alates 3. eluaastast.


Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
Pane hinne:
Vurr-vurr vurrkann
5.3
4 hindajat

16. Vurr-vurr vurrkann
Helle Laas

TERE TULEMAST, VÄIKE TEATRIKÜLASTAJA! SEE ON SINU ESIMENE ETENDUS, KUS KÕIK TEGELASED ON PÄRIT SINU MAAILMAST – LUTID, KÕRISTID, MÄHKMED JA MÄNGUASJAD. TULE VAATA, KUIDAS KÕIK NEED ESEMED ELAMA HAKKAVAD!


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Rapuntsel
6.0
3 hindajat

17. Rapuntsel
Kadri Kalda

Vendade Grimmide muinasjutul põhinev lugu kaunist tüdrukust, kes kasvab üles suletuna üksildasse torni, millel puuduvad uksed ning trepp, on vaid üks kõrgel asetsev aken. Ainukeseks ühenduseks muu maailmaga on neiule tema muinasjutulised pikad juuksed… Lavastuse autorid on värskelt Turu Kunstiakadeemias nukukunstiõpingud lõpetanud noored näitlejad, kes jutustavad Rapuntsli ja printsi teineteise leidmise lugu nuku- ja varjuteatri kaudu.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Klaabu
8.0
5 hindajat

18. Klaabu
Andres Roosileht

Muinasjutuline lugu pisikesest vihmapiisast sündinud Klaabust, tema seiklustest maal, merel ja õhus. Mängivad RIHO ROSBERG, ANTI KOBIN ja JEVGENI MOISEENKO või ANDRES ROOSILEHT


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne: