Komöödiafilmid - Arvustus.com arvustused

“Kunagi esimest korda Jodorowsky El Topot vaadates küsisin endalt, et mida ma just praegu nägin? Vastust anda oli ja on siiani suht raske. See oli midagi, mis ei olnud hea ega halb, seosetu, aga samas rohkem mõtteainet pakkuv, kui palu teisi filme.

Antud filmiga on sama lugu. Palju erinevaid lugusid, mis on omavahel seotud, kuid mingiks päris korralikuks looks kokku ei saagi, aga see ei olegi ka eesmärk.

Anderssoni fantaasia on hämmastavalt omapärane ja nauditav on jälgida selle suursugusust. Kui anda filmile mingi žanr, siis oleks see midagi Sürrealistliku tragikomöödia sarnast.

Veider ja omapärane. Kellele sellised filmid meeldivad, siis tasub kindlasti juhust kasutada ning kinno vaatama minna.”

“Päris andekas vampiirifilm. Vahelduseks realistlikum kui Videviku saaga filmide romantika vampiirielu näitab. Ka vampiiridel on probleemid korterikaaslastega, halbade sõpradega, tööde jaotamisega, rendi maksmisega ja toidu hankimisega. Hulga tavalisemad ja seejuures erilisemad kui võiks arvata.
Vampiiriseltskonda jälgib kogu aeg "dokumentaalfilmi" võttegrupp, mis on siis tunnistajaks vampiiride omavahelistele väga inimlikele tülidele, kohtumisele libahundikarjaga ja paljule muule.
Film kestab u 1h 20 min, seega on üsna lühike, aga tore. Meelega justkui nalja ei tehtagi, kõik on dokumentalistlikult jaburad olukorrad, mis naerma ajavad. Karakterid on head.”

“esimene film oli parem.”

“Paras jama. Kohati natuke naljakas ikka ka, aga enamasti üsna mõttetu ja tühi ning mitmed naljad on üsna piinlikud ja seega mitte naljakad.”

“olin kuulnud, et see on labane ja loll film, aga ei ole midagi. Noh, hea küll, natuke labane ikka. Aga tegelikult enamuses väga nauditav ja naljakas. Ainult päris lõpus on paar piinlikult labast kohta, aga enamus filmist saab korralikult naerda!”

“Seda filmi tahaks arvustada kahest otsast. Esiteks filmikunstina. Sellisena on tegu keskmise filmiga, ei midagi väga erilist ei heas, ega halvas mõttes. Enneolematult hea režii, näitleja- või operaatoritööga see film silma ei jää, kõige nõrgemaks võiks aga pidada stsenaariumit. Ei, see polnud paha, aga päris auhindu sellega võitma ei tasu minna.

Muide, peaosaline, John Favreau oligi ühtlasi filmi stsenarist ja režissöör. Mulle näis, et kõige parem oli ta siiski näitlejana.

Teiseks, ja see on palju olulisem, tuleks filmi hinnata meelelahutusena, ehk sellena, milleks see tegelikult loodud on ja kuidas seda reaalselt tarbitakse. Ei otsita vigu, vaid nauditakse seda, mis on.

See film on lihtne ja valdavas enamuses väga helge ning see defineeribki "Meisterkoka" filmi olemuse. Seda on kerge nautida ning dokumentalistlik stiil, vägagi euroopakinolik, muudab selle lihtsuse usutavaks eluks. Ei toimu midagi ennekuulmatut, mida sageli filmist ju otsitaksegi (seda, mida elu ei paku), vaid täiesti realistlik ja lihtne lugu.

Filmi edenedes, kui filmi alguses toimunud negatiivne pööre on positiivseks läinud ja kõik läheb aina ülesmäge, et kohe-kohe on oodata järgmist pauku. Nagu ikka filmides, et vahetult enne lõpulahendust tekib veel mingi konflikt. Aga seda ei tulnudki. Kõik läks ülesmäge terve filmi jooksul peale päris alguses toimunud koka töökoha ülesütlemist ning lõppes veel ka kõigi muude koka elus olnud probleemide lahenemisega. Nii et tõeline happy-go-lucky film.

Seega tasub vaadata, tasub inspireeruda ja nautida nii toredat filmi kui häid toite. Tõsi, paar korda filmi jooksul märkasin end telefonist meile lugemas, seega seal on ka teatavat venimise faktorit juures :)”