Vait olla ja edasi teenida
5.7
3 hindajat

427. Vait olla ja edasi teenida
Mihkel Rammo

„Vait olla ja edasi teenida” on tempoka arenguga lugu noorte meeste ajateenistusest Eesti Kaitseväes. Humoorika stiiliga on autor püüdnud edasi anda sõjaväeelu argipäeva, mis kohati areneb lausa absurdini. Peategelane Mike, ülekaaluline egoistist Vilde, tülinorija Kanter, karm, kuid pehme südamega mehemürakas Tölp, range leitnant Pilberg ja paljud paljud teised tegelased püüavad ennast selles karmis maailmas maksma panna. Olles astunud ajateenistusse, kogevad loo tegelased, et tegu ei olegi kohaga, kus õppused, kord ja distsipliin käsikäes käivad. Sekka tuleb ka napsutamist, hüppes käimist ja kauneid naisi. Paraku ei puudu siit ka tõsised mured ja kurvad sündmused.


Lisas sipsik 27.01.2014
Pane hinne:
Dead until dark
5.5
4 hindajat

428. Dead until dark
Charlaine Harris

Ace Books, 2001 Märksõna: vampiirid


Lisas kirju 21.03.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Nõustun absoluutlselt eelmise kommeteeriaga! Seksuaalsusega oli tohutult ülepakutud. Kuid siiski pean tunnistama, et raamat ise sujuvalt kirjutama ning oli ka põnev lugeda. Meeldis ka miljöö, mis autor oli tekitanud...kui jätta välja paar (või rohkem) kohta :)”

24.09.2010 12:43 - Hanna
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Kolmekümneaastane kapten
5.5
12 hindajat

429. Kolmekümneaastane kapten
Ebe Padu

Hoogsa seiklusjutu peategelaseks on igas olukorras kohkumatu ja endaks jääv eestlanna Leonella, kes pärast laevahukku Läänemerel satub kahtlase laeva pardale, kus temale ja teisele laevahukust pääsenud kaaslasele Jaanusele saab selgeks, et tegemist on kaasaegsete piraatidega. Laeva kamandab mees nimega Dick Sald, kelle kodumaa on Jeemen. Pärast ebaõnnestunud põgenemiskatseid Inglismaal seisab kahel eestlasel ees teekond Aafrika rannikule ja ränk seiklusrikas teekond läbi musta mandri, mis viib nad esialgu Egiptusesse ja lõpuks kapten Saldi kodumaale Jeemenisse. Kangelaste edasised seiklused jätkuvad pärast pikki aastaid Amazonase selvas. Seikluskirjanduse tundjale saab juba pealkirjast ning muidugi ka nimedest Dick Sald, Negro, samuti mitmetest muudest üksikasjadest selgeks, et tegu on omamoodi kaasaegse arendusega Jules Verne_i teose Viieteistkümneaastane kapten” teemadel, mis omakorda dikteerib nii mõnegi süžeekäigu, milles tänane ja eilne justkui ulataks teineteisele käe.


Lisas toomela 07.02.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Oli ikka tegemist, et seda lugeda. Tegevus käis nii kiiresti, et härra Orav rattas ei jookse vist nii ruttu. Keel oli ka selline... ma ei tea, no ikka vä-ä-äga raske oli lugeda. Nagu mitte eestlane oleks kirjutanud. Lõpu poole hakkas muidugi ära harjuma. Pooleli küll ei jätnud, aga kui poleks lugenud, ei juhtuks ka midagi. Lugesin kuu aega tagasi, aga enam ei mäleta midagi. Tervest raamatust jäi mulje, et loe nagu sisu kokkuvõtet. Nii et jah , lasteraamat vist. Kaheteistaastastele ehk meeldiks?”

26.05.2011 22:17 - Muki
Muki on seda arvustust muutnud: 30.05.2011 17:40
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Džanga varjudega
5.5
2 hindajat

430. Džanga varjudega
Aleksei Pehhov

Aleksei Pehhovi loodud Siala on isevärki maailm, mida asustavad lisaks inimestele J. R. R. Tolkieni lugudest tuttavad haldjad, nende kauged sugulased orkid, paharetid, härjapõlvlased ja nende nõod päkapikud. Kohalikku koloriiti lisavad inimsokud doralislased, lisaks kohtab kõiksugu „väikerahvaid“ nagu orged, deemonid ja zombid. Jätkub „Siala kroonikate“ avaraamatus „Varjus hiilija“ (e.k. Varrak, 2010) alanud rännak Hrad Speini, teekond muutub iga päevaga järjest ohtlikumaks. Ent nüüd on hilja taganeda, salk rühib valusate kaotuste ja reetmiste kiuste sihi poole. Mis saab edasi, neis salapärastes Zagraba laantes, kus võim ei ole enam inimeste käes? Aleksei Pehhov on loonud suure tegelastehulgaga, arvutimängulikult haarava fantaasiamaailma. Triloogia teine osa pakub ootamatuid sü˛eekäike, leidlikke lahendusi meistervarga kimbatustele ja taltsutamatut paharetihuumorit. „Siala kroonikate“ triloogia avaosa „Varjus hiilija“ tõi Moskvas elavale Aleksei Pehhovile 2002. aastal Nimetu Mõõga kirjandusauhinna parima debüüdi eest.


Lisas Marge-Elin Roose 09.04.2012
Pane hinne:
Aednik
5.5
2 hindajat

431. Aednik
Prue Leith

Pärast piinarikast lahutust on Lotte jätnud eduka arhitektikarjääri, et saada kraad aianduse ajaloos ning läinud tööle Oxfordshire’sse, miljonär Brody Keegani ülemaednikuks. Brody ei tea aedadest midagi ja Lotte teab väga palju, Brody maitse on niisama räige kui Lotte oma maitsekas. Kui Lotte oma ülemuse ja tolle rikutud noore naisega konflikti satub, leiab ta ennast emotsionaalsete pöörete segadikus. Lotte teab, mis on õige aia jaoks, aga ikka veel lahutusest toibumata, mures oma laste pärast ja hirmul raskustesse sattumisse ees, ei ole ta eriti kindel, mis on õige tema enda jaoks ... Prue Leith on restoranipidaja, toitlustaja, telekokk, raadioajakirjanik, kokraamatute autor ja romaanikirjanik. Ta sündis Lõuna-Aafrikas, kuid tema tööelu on kulgenud enamasti Suurbritannias. Oma tegevuse eest on ta saanud Briti Impeeriumi ordeni (OBE), samuti Veuve Cliquot Aasta ärinaise tiitli 1990. aastal ning seitse audoktori kraadi Suurbritannia ülikoolidest


Lisas Marge-Elin Roose 09.04.2012
Pane hinne:
Taevatagune suurem ilm
5.5
2 hindajat

432. Taevatagune suurem ilm
Siim Veskimees

Mingi muistse sõja käigus Päikesesse uputatud tähekindlus tulistab valimatult kõiki lähenejaid ja seetõttu on Maa unustatud kolgas. Inimkond elab tuhandetel planeetidel, kuid mõnedel Inimkonna Föderatsiooni Julgeoleku agentidel on siiski «võtmeid», mis lubavad neil aeg-ajalt Maale peitu tulla. Nende kohalik esindaja on otsustanud tolle veidra seltskonna jõudehetkil räägitud lugusid meile edasi jutustada, nii hästi-halvasti, kui ta neist aru saab. Tolles loos – kolmandas sellises – on kolonel Zätereit hädas kummalise pöördruumipilvega, miljard aastat tagasi kadunud tsivilisatsiooni loominguga, mis peidab endas Maast sada tuhat korda suuremat väga meeldivat elukeskkonda. Too Tau Sõrmuse nime all tuntud moodustis asub Rahutoojate Impeeriumi piiril ja kõik – Impeerium, föderatsioon, enamasti Piiriasukateks nimetatavad riigikesed, vaba ruumi Kaubandusliidud ja ilmselt ka võõrrassid – tunnevad selle vastu teravat huvi. Inimkonna Föderatsiooni suhteid Rahutoojate Impeeriumiga saab kõige paremini iseloomustada nii, et nad ei ole veel sõjalisse vastasseisu sattunud. Lisaks on Sõrmusel ja teistel selle piirkonna planeetidel silmapilkset ühest teise üleminekut võimaldavad platvormid – samuti ühe ammukadunud võõrrassi looming, mille kasutamist kõik meeleheitlikult selgeks püüavad õppida. Zätereiti Tau Sõrmuse retkele lisavad vürtsi ka üks 400 aasta eest pagendusse saadetud ning selle aja peamiselt Impeeriumis tegutsenud sugulane ja üks koos oma pantvangidega sündmuste keerisesse sattunud piraat.


Lisas Marge-Elin Roose 19.04.2012
Pane hinne: