Ethan Chandler on tagasi
4.0
1 hindaja

175. Ethan Chandler on tagasi
Nina Harrington

Kohtumine mehega minevikust... Oli aeg, kui silmipimestavalt seksikas Ethan Chandler pani Marigold Chancei punastama ja kohmetuma, kuid õnneks on see nüüd möödas. Nüüd, kui see superedukas purjesportlane on sujuvalt tema ellu tagasi seilanud, otsustab Mari talle näidata, et inetust pardipojast on saanud täiesti moodne luik – ilus ja töökas ärinaine, kellel pole mehe jaoks aega. Ometi näib, et Ethan on otsustanud Mari hoolikalt seatud suled turri ajada ja talle näidata, millest ta ilma on jäänud...


Lisas Marge-Elin Roose 01.11.2012
Pane hinne:
Hääbuv linn
8.0
2 hindajat

176. Hääbuv linn
Boriss Strugatski, Arkadi Strugatski

Vendade Strugatskite “Hääbuv linn” on nende teoste absoluutne tipp, ilma milleta poleks nende looming täielik. See on universaalne totalitarismi kriitika, mis paigutub sotsiaalse absurdi poolest mõtteliselt samasse ritta „Inetute luikede“, „Ajastu ahistavate asjade“ ja „Teoga nõlvakul“. Romaani tegevus toimub kummalises linnas, mida ühelt poolt piirab kõrge sein ja teiselt lõputu kuristik, kuhu tuuakse kokku inimesi kõigist maa ajastutest. Sügav ja filosoofiline teos tundub esmapilgul sünge ja masendava nägemusena inimese olemusest, kuid selle lõpust ei puudu siiski ka pisuke lootuskiir. Romaani kandev teema – kuidas noore inimese maailmapilt sotsiaalsete olude survel kardinaalselt muutub, kuidas veendunud fanaatikust saab pidetu, ideoloogilises vaakumis ulpiv sihitu ja eesmärgita olend –, oli kirjutamise ajal nii terav, et käsikiri ootas avaldamiseks sobilikku aega kuusteist aastat.


Lisas Marge-Elin Roose 31.10.2012
Pane hinne:
Literistid ehk Patrik Laurise kummaline elu
8.0
2 hindajat

177. Literistid ehk Patrik Laurise kummaline elu
Kristjan Loorits

Helsingis antropoloogiat tudeeriv eestlane Patrik hakkab kirjutama artiklit palju tähelepanu pälvivast literistlikust liikumisest, segust new agei jüngritest ja vältimatut intellektuaalset maailmalõppu kuulutavast ususektist. Uurimisobjektiga lähemalt tutvudes läheb lugu aga märksa segasemaks, isegi unenäolisemaks. Kristjan Looritsa debüütromaan käsitleb meelelahutusliku põneviku stiilis mõningaid kaasaegse vaimufilosoofia ja analüütilise metafüüsika teemasid.


Lisas Marge-Elin Roose 31.10.2012
Pane hinne:
Elu nagu õudusfilmis
5.0
1 hindaja

178. Elu nagu õudusfilmis
Sandra Brown

Paul Wheeleri mõrvalool on kõik eeldused saada kassahitiks: mängus on perekonnasisene rivaalitsemine, tohutu rikkus ja prominentne mees, kes sureb oma kauni armukese käte vahel. See juhtum teeks Derek Mitchellist veel suurema staari. Kui Wheelerid paluvad tal kaitsta Creightonit onu mõrva asjus juba enne, kui noormeest on milleski süüdistatud, asub advokaat õhinal asja kallale. Aga Derek avastab peagi, et Julie ei kohku Pauli mõrvari karistamise nimel tagasi millegi ees. Nii kannab naine hoolt, et Derek ei saaks Creightonit kaitsta. Maruvihane Derek avastab, et tema käed on seotud nõnda, et tal ei tule hüvasti jätta üksnes juhtumiga, vaid tõenäoliselt kogu oma karjääriga. Creightonil on raudkindel alibi, kuid Julie on sellest hoolimata veendunud, et just tema vastutab Pauli surma eest. Mõrvauurijatel seevastu on hoopis teistsugune teooria. Mitme valega vahele jäänud ja Dereki ees saladusi hoidvat Juliet kahtlustatakse selles, et ta süüdistab Creightonit, varjamaks oma kuritegu. Kuigi Derek arvab, et teda on taas haledalt tüssatud, põleb ta Juliele ja tema kadunud armsamale mõeldes armukadedusest. Ent mida rohkem Derek saab teada Creightoni ja tema hämarama poole kohta, seda rohkem hakkab ta noormehe süütuses kahtlema. Tõde teab vaid mõrvar, elukutseline kurjategija, kes peidab end ühes armetus motellis valenime all. Kell tiksub aega šokeeriva lõpu poole ning Derek ja Julie püüavad välja uurida, kas Creightoni armastus filmimõrvade vastu ikka on pelgalt rikutud noormehe veider hobi. Kas ta on hakanud filmimaailma verisemaid stseene taaslavastama? Ja kui on, siis kes on tema tahtmatud kõrvalosatäitjad? See ei selgu enne viimast õudusfilmistseeni.


Lisas Marge-Elin Roose 31.10.2012
Pane hinne:
LRK 33-35/2012 Tuubat ei ole
8.7
6 hindajat

179. LRK 33-35/2012 Tuubat ei ole
Paolo Nori

Itaalia romaanikirjaniku ja vene keelest tõlkija (sünd. 1963) lugu noore, tunnustust ihkava kirjaniku igapäevaheitlustest kass Paolo ning teda külastavate häälte ja inglite seltsis. Tragikoomilistest argistest kildudest joonistub tasapisi välja autori põlvkonna portree.


Lisas Marge-Elin Roose 31.10.2012
Pane hinne:
Minu teine miljon
3.7
3 hindajat

180. Minu teine miljon
Martin Plaser

“Minu teine miljon” kujutab endast tahtlikult segi pööratud päevaraamatulehti, sõjaväelasliku rutiini võtmes pakutavat täpset, võigast ja halastamatut reaalsust. Tapamasina kohta kirjutab ja komponeerib Plaser liiga hästi, kirjaniku kohta tunduvad kirjeldused jällegi liiga ehtsad. Fakt 1: Meister on sündinud. Fakt 2: Tõde on, nagu ikka, kurat teab kus. Olavi Ruitlane


Lisas Marge-Elin Roose 30.10.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Napp stiil oli mõnus ja kerge lugeda. Samas nii mõnestki asjast libiseti liiga kergelt üle - kui ei olnud võimalik või ei tahtnud asja lahti rääkida, oleks võinud jättagi mainimata, nüüd jäi aga poolik tunne kuidagi.
Ja mõned väljendid oleks muidugi võinud kirjutamata jätta, labasus pole alati vaimukus;)”

24.11.2012 09:00 - Kristi
Hinnang arvustusele:
  +0   -0