Vangla ja vabadus
8.8
4 hindajat

49. Vangla ja vabadus
Mihhail Hodorkovski, Natalja Gevorkjan


Käesolev raamat on unikaalne, sest selle üks autor on Mihhail Hodorkovski ise. Pärast piki aastaid vaikust otsustas ta esmakordselt rääkida avameelselt sellest, kuidas kõik tegelikult toimus. Kuidas tavalisest noortekeskusest sündis pank Menatep ja kuidas sellest sai hiljem suurfirma Jukos. Ka sellest, kuidas toimunud aktsiate oksjonid muutsid Jukose Venemaa ja kogu maailma üheks juhtivaks ettevõtteks. Ja sellest, kuidas see kõik hiljem kokku varises - vaid seetõttu, et Hodorkovski oli võimudele otseselt vastumeelne isik. Käesolev raamat jutustab, miks Hodorkovski keeldus Venemaalt lahkumast, kuigi tal olid selleks kõik võimalused olemas, ning milline on elu vangla müüride taga ja laagris - tsoonis, nagu seda nimetatakse. Kuid ka sellest, milline on Venemaa tulevik Hodorkovski pilgu läbi.
Mihhail Hodorkovski kaasautor on tuntud ajakirjanik, raamatu "Silmast silma. Vestlus Vladimir Putiniga" autor Natalja Gevorkjan, kes vaatleb viimasel kümnendil toimunut oma pilguga ja kelle peatükid täiendavad lugu Jukosest ja selle osast Venemaa ajaloos.


Lisas Raamat24 08.09.2015
Pane hinne:
Jüri Jaanson - Sauruse tee
8.7
3 hindajat

50. Jüri Jaanson - Sauruse tee
Gunnar Press

Kui Jüri Jaanson 15-aastasena Viljandis esimesse sõudetrenni jõudis, ütles ta treenerile otsesõnu, et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks. Eesti kullad jättis ta vaimusilmas lihtsalt vahele. Mõni päev hiljem uuris ta koduköögis kalendrit ja teatas, et jõuab 1988. aastal olümpiale. Vend Erkiga sõlmis ta kirjaliku lepingu, millega kohustus tulema maailmameistriks. See kõik juhtus 1981. aastal teiste naeru saatel. Aga samm-sammult ülespoole liikudes täitis Jaanson kõik lubadused. Tema karjäär kasvas maailma spordiloo üheks pikemaks, esimest MM-i ja viimast olümpiamedalit lahutab 20 hooaega. Raamatus avab Jaanson heade ja halbade aegade tagamaid, räägib oma perest, treeneritest ja suurtest konkurentidest. Kujundaja: Külli Kuusik.


Lisas Valgaanium 25.04.2011
Pane hinne:
Herlend Peep - Roosiokkalisel teatriteel
8.7
3 hindajat

51. Herlend Peep - Roosiokkalisel teatriteel
Eike Värk

Legendaarne näitleja ja laulja Helend Peep (29. juuli 1910–20. oktoober 2007) on Eesti teatris fenomen: veel kaheksakümnendates ja üheksakümnendates eluaastates heas vaimses ja füüsilises vormis olla ning näitlejana ja lauljana laval esineda suudavad väga vähesed. Helend Peep mängis nii muusika-, kui ka sõnalavastustes, psühholoogilist süvenemist nõudvates draamades ning sisemist sära ja huumorimeelt eeldavates komöödiates ja isegi tantsis. Teatriteadlase Eike Värgi elulooraamat väga mitmekülgsest loojast avab delikaatselt ka tema eraelu ning annab aimu kogu kultuurimaastikul toimivatest keerulistest ja ka karmidest hoovustest. Kujundanud Angelika Schneider


Lisas Valgaanium 25.04.2011
Pane hinne:
Lia Laats / Kaljo Kiisk / Kalmer Tennosaar. Viimane vestlus
8.7
3 hindajat

52. Lia Laats / Kaljo Kiisk / Kalmer Tennosaar. Viimane vestlus
Enno Tammerile

2003.–2004. aastal rääkisid Lia Laats, Kaljo Kiisk ja Kalmer Tennosaar Enno Tammerile oma elust. Keegi ei teadnud, et need pikad jutuajamised jäävad Lia Laatsile, Kaljo Kiisale ja Kalmer Tennosaarele viimaseks laiema publiku jaoks mõeldud vestluseks oma elust. Lia Laats ja Kalmer Tennosaar sulgesid silmad igaveseks uneks enne, kui valmis lõplik tekst nende viimase eluvestluse põhjal. Kaljo Kiisk nägi lõplikku teksti ning leidis, et on jutud oma elust ära rääkinud ning kõik ka ilusasti kirja saanud. Kõik ei saagi kunagi kirja, millalgi jääb ikka üks või teine vestlus viimaseks. See on ühtpidi paratamatus, teistpidi aga selliste viimaste vestluste kullaläikeline võlu ajasõelal. Suure inimese lahkumise järel saab ju alati tagantjärele tekitada kümneid ja kümneid meenutuskilde teistelt inimestelt. Kuid need on juba uued, vahendatud tekstid, kus asjaosaline enam kaasa rääkida ei saa. Enno Tammer: „Minu au, õnn ja rõõm on olnud Lia Laatsi, Kaljo Kiisa ja Kalmer Tennosaare viimased vestlused jäädvustada, midagi väärtuslikku pöördumatult kulgevas ajas kinni püüda.“


Lisas Marge-Elin Roose 13.04.2012
Pane hinne:
Elu keeristuultes
8.7
3 hindajat

53. Elu keeristuultes
Arvo Takking

Raamatuid kirjutatakse erinevatel põhjustel – kes tunneb soovi pakkuda teistele kaasamõtlemisainet, kes tahab end mingil viisil teistest eristada. Olen endalt küsinud, miks mina kirjutama hakkasin. Ega oskakski sellele üheselt vastata. Mingi sisemine vajadus, omamoodi sund on pannud vähehaaval kõik selles raamatus esinevad episoodid üles tähendama. Ja selle tegevuse juures hakkad analüüsima enda tegutsemist, mõtlema, kas midagi on valesti tehtud, mida oleks võinud teisiti teha või mida oleks võinud mõni teine inimene muuta. Mälestuste kirjutamine on nagu vabanemine mingist taagast, omamoodi joone alla tõmbamine senisele elule. Pean tunnistama, et tänu sellele raamatule on kõik ka mulle endale tublisti selgemaks saanud. Külmal jaanuarikuu hommikul 1940. aastal Hiiumaal ilmavalgust näinud inimesehakatisest võrsus läbi raskuste kaugsõidukapten, kes on seilanud kõikidel maailma ookeanidel ja meredel, kes on olnud taasiseeseisvunud Eesti mereväe staabiülem ja hiljem Eesti Mereakadeemia õppejõud. Minu põhiline mõjutaja on olnud meri – minu armastus ja kutsumus nagu paljudel teistel Eesti saartel sündinud poistel. Raamatus on arvukalt pilte ja dokumentide koopiaid, mis kõik kinnitavad esitatud sündmuste tõepärasust. Kui keegi tunneb end kirjeldatu pärast puudutatud olevat, vabandan siiralt – see ei olnud mu eesmärk, olen soovinud vaid asjadest ausalt rääkida. Mälestustes on juttu nii lõbusast kui naljakast, nii kurvast kui traagilisest, nii maalt kui merelt – kõigest sellest, mida olen pidanud läbi elama, pealt nägema või milles kaasosaliseks olema. Algselt kavatsesin mälestused talletada vaid oma pere tarbeks, et järeltulevatel põlvedel tekiks mingi ettekujutus oma esivanemast, kuid siis taipasin, et need tuleks viia laiema lugejaskonna ette – noored meremehed võiksid siit saada üsna tõetruu pildi ühe kapteni tööst ja elust (tõsi küll, peab möönma, et praegustel noortel on kõik kergem, sest nemad võivad kapteniteks saada ilma ideoloogiliste piiranguteta ja neil pole vaja kapten olla „nõukogude korra viljastavates tingimustes“). Head lugemist!


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Kristina
8.6
13 hindajat

54. Kristina
Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi

See raamat annab ülevaate Kristinast kui tavalisest Eesti tüdrukust, kel on omad pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Kuid unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud.


Lisas viktor 09.12.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Tõeliselt huvitav on lugeda sellist Eesti tippsportlase biograafiat. Alles sellistest tagasivaadetest ja ausatest väljaütlemistest saab aru, kuivõrd rasket tööd oli vaja tippu jõudmiseks teha ja mida see kõik Kristinale kui inimesele tähendas.”

09.12.2010 09:42 - viktor
Hinnang arvustusele:
  +0   -0