Elulood ja memuaarid - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

121. Harri Kiisk - eesti kultuuri vahendaja Rootsis
Triinu Ojamaa, Kanni Labi, Janika Kronberg

Käesolev monograafia Harri Kiisast, eesti kultuuri vahendajast Rootsis sai alguse Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna identiteediuurimustest. Kultuuriline, etniline ja rahvuslik identiteet, mis eestlastel on alates 19. sajandist olnud tihedalt seotud just muusikaga, väljendub eri viisidel kodumaal, oma rahva keskel elades ja võõrsil viibides. Eri aegadel välismaale sattunud eestlaste seas oma uurimuse tarbeks ainest kogudes pidime ilmselt paratamatult jõudma ka Harri Kiisani, kes siis kahjuks oli küll juba meie seast lahkunud. Tema elutöö ja mälestused temast on aga alles ja väärivad säilitamist ühe osana eesti kultuuriloost.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

122. Taksojuhi päevik
Toomas Tomahook

Soome elu. See pole igav. Kirjapandud juhtumid varieeruvad meeldivatest ja sõbralikest sõitudest sõbralike ning mõnusate inimestega kuni väga ebameeldivate sõitudeni. Viimastes kohtute muuhulgas nii mõistuse ära joonud ja oksendavate, võlgu jäänud kodanikega, kellele oli vaja vahel ka politsei kutsuda. Tuleb ette lugusid seltskondadega, kellel oli kaasas pool kilo kokat või kes tahtsid mulle relva müüa.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

123. 101 Eesti kuulsust
Mart Juur

Kuidas kulgeb tee kuulsuse juurde, kuidas kuulsus maitseb, kas kuulsus on ravitav? Tegelikult on kuulsusi selles raamatus palju rohkem kui 101. Kaugeltki kõik pole eestlased. Staaride paraad algab Järva Jaani, Vend Vahindra, Dunkri Lonni ja Alfred Rosenbergiga ning päädib Oliver Kruuda, Nõia-Intsu, Vaido Neigausi, Lauri Pedaja ja Anu Saagimiga. Suurem osa neist pole tuntud töö, saavutuste või ametikoha tõttu, nad on kuulsad lihtsalt sellepärast, et nad on kohutavalt kuulsad. Kuulsuste kiiremaks leidmiseks on raamatu lõppu lisatud isikunimede register.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

124. Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee
Iren Lill

Heino Elleri muusikapala „Kodumaine viis” on paljudele tuttav ja südamelähedane. Raamatule nime andnud kaunis teos on pühendatud pianist Heljo Sepale, Elleri kauaaegsele õpilasele, kellest sai tema õpetuse ja loomingu edasikandja, eesti heliloomingu väsimatu propageerija. Võitnud 1938. aastal esimese eesti instrumentalistina rahvusvahelise konkursi Londonis, tõi Heljo Sepp Eestile kuulsust juba 15-aastasena. Siiski ei kulgenud tema edasine muusikutee nõnda sirgelt ja siledalt, nagu ennustasid talle toona Euroopa ajalehed. Lugeja saab ülevaate meie ühe omanäolisema ning andekama interpreedi, pianisti ja pedagoogi Heljo Sepa käänulisest, kuid huvitavast ja viljakast teekonnast muusikas. Raamatus on Heljo Sepa kontsertesinemiste, raadiosalvestuste, heliplaatide, raamatute ja artiklite loetelu.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

125. Kõnnin või merre
Enn Hallik, Tiit Lääne

Ajakirjanikud Tiit Lääne ja Enn Hallik alustavad eestlaste sünnimaalt lahkumisi ja uuel kodumaal alustamise lugude sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood”, mille nüüd ilmunud avaraamat kannab pealkirja “Kõnnin või merre”. Keerulistel aegadel meritsi maailma läinud eestlaste lugude sarjas on esialgu plaanis välja anda kuus raamatut, millest viimane ilmub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal 2018. Eesti rahva traagilise ja samas kangelasliku ajaloo, elujõu ja läbilöögivõime jäädvustamist raamatusarjana toetab peasponsorina Tallinna Sadam. Heade sõnumite sadam, nagu kõlab Tallinna Sadama tunnuslause, on kõige vahetumalt seotud neis raamatutes ilmuvate lugudega. Sellest ka sarja üldnimetus. Ent juba esimese raamatu puhul on pannud õlga alla mitmed ühist üritust ja missiooni tunnustavad väliseestlased. Sarja avaraamatu lugude valikul on püütud lähtuda nende erakordsusest. Kuid huvitavad ja põnevad on kõik lood, mis räägitud ja ootavad oma avaldamise järjekorda. See, et avaraamatu lugude raskuspunkt asub Austraaliasse rännanud eestlaste lugudel, on seekordne valik. Aga rääkigem natuke esimesest raamatust. Kõigepealt – miks niisugune peakiri “Kõnnin või merre”? Aga selle pärast, et nii ütles 1944-ndal Eestis Vene vägede kätte jäämist kartnud Tiina Taemets noore tüdrukuna oma emale. Jah, tõesti seesama vapper eestlanna, kes võttis möödunud sajandi seitsmekümnendail baltlaste kaitseks mõõtu Austraalia peaministriga ja “aitas” tal ametist lahti saada! “Kõnnin või merre” raamatus on 18 ajalooliste ja tänapäevaste fotodega illustreeritud lugu. Seal on nii Venemaalt kui Eesti kodutalust põgenema sunnitud ja nüüd Austraalia külakese parimaks maletajaks oleva Heinrich Korbe lugu. Hämmastav on Pärnu Raeküla kaluri Jakob Kembi, hiljem Kanadas Vancouveris kõrghooneid ehitanu tarkus ja edu. Raamatus on lugu Abessiiniasse kuningale veetrassi ehitama läinud Kalju Adamsonist ja ühena vähestest laatsaretlaevast Moero eluga pääsenud Edmund Rannikost, praegu Austraalia eestlaste külas Thirlmeres elavast Taadist. Vapustav on Alvar Lõuendi imeliste seikluste ja pääsemiste jada, uskumatu Vova Kirillovi perekonna kõigepealt Venemaale, siis tagasi Eestisse ja lõpuks Austraaliasse põgenemise lugu. Rootsi on raamatus esindatud vendade Mart ja Ruut Mägiga, kes põgenesid Rootsi üle Soome, Ruudul toona kuueaastasena pealegi isa brauning taskus, samuti Eesti rannas sõjalaeva “Jossif Stalin” hukku näinud ja hiljem Eesti suurimaks postiajaloo guruks saanud Elmar Ojastega. Ja edasi, ikka põnevuse laineharjal: koos kolonel Riipaluga sõdinud, praegu 101 aastat vana Leonhard Praks ja vanim eestlasest tegevkümnevõistleja Jalmar Katk; surmalaagrite surnukuurist pääsenud Jaan Treufeldt, laevamehena enne lõplikku põgenemist Eesti ja Soome vahel seigelnud praegune keskkonnakaitsja August Sirkel; Sinimägede taplustest USA-sse jõudnud Herbert Lääne ja legendaarse spordimehe Johan Meimeri Austraalias Adelaides elav tütar Ilvi Reni; nii sõja ajal kui hiljem äris julgustükke teinud Kalju Reesalu või oma päästeingliteks koera, hobust ja lehma nimetav Leida Käis-Nemcaus; Sydneys elava Maimu Viiding, Euroopa kuulitõukemeistri Arnold Viidingu lese viimase minuti pääsemislugu. Kõik on kordumatud saatused ja lood, milles palju nii õnne, uskumatuid pääsemisi kui südamevalu ja igatsust isamaa järele. Raamatu kunstiliseks kujundajaks on Sirje Ratso. Head lugemist soovides raamatu autorid

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

126. Meenutusi kadunud maailmast
Lauri Vahtre