Kunksmoorimäng
6.3
3 hindajat

13. Kunksmoorimäng
Janek Savolainen

Aino Perviku "Kunksmoori" ainetel Lavastaja Janek Savolainen Kunstnik Liina Unt Valguskujundus Tauri Kötsi Mängivad Maria Soomets, Maarius Pärn, Aivar Kallaste, Julia Kaškovskaja, Katariina Renate Parksepp või Kristjan Põldmaa „Kas teile on teada ka igavese nooruse saladus?“ küsis keegi. „Muidugi,“ vastas Kunksmoor tähtsalt. Noor ajakirjanik, kes enne Kunksmoori käest nina peale oli saanud, küsis nüüd mürgiselt: “Miks te seda saladust siis enda juures ei kasuta?“ Kunksmoor vaatas noorele ajakirjanikule otsa, nii et sellel külmajudinad üle selja jooksid, ja ütles:“ Kui ma oma nooruse tagasi tooksin, kaotaksin ma sellega kõik elu jooksul kogutud tarkused ja kogemused. Olen parema meelega vana tark nõiamoor kui noor lollpea.“ Tõsieluliste probleemidega lugu heast nõiamoorist ja tema sõprusest meremees Trummiga.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Tartu Üliõpilasteater esitleb, P. Prjaško 'Õnnestunud elu'
7.0
1 hindaja

14. Tartu Üliõpilasteater esitleb, P. Prjaško 'Õnnestunud elu'
Kalev Kudu

Tartus Athena Keskuse pööningusaalis saab novembris-detsembris Tartu Üliõpilasteatri esituses näha skandaalse vene uue dramaturgia esindaja (valgevene päritolu) Pavel Prjažko näidendi „Õnnestunud elu“ lavastust. Etenduse lugu on lihtne ja igapäevane, rääkides tänapäevastest karakteritest. Suurlinna magalarajoon. Neli noort inimest. Kaks meest (venda) ja kaks tüdrukut. Vanem vend – kehalise kasvatuse õpetaja, kes oma õpilastega joob ja magab. Noorem vend, kes ei otsi elu mõtet , vaid oma kohta selles ja leiab selle pakkettakende paigaldajana. Katkematud peod. Tütarlaps abiellub, sest talle tundub, et nii on vaja. Pulm. Noormehele tundub, et teda ei armastata. Lahutus. Pidu kestab. Noored, on veendunud, et nende elu on korda läinud. Prjažko on eesti laval esmakordselt. Tema teosed esindavad nö antidraama suunda, kus teksti ülesehitus ei kulge tavapärases teemaarendus-kulminatsioon-lahendus võtmes, vaid kaotades tegevuste sõlmituse, keskendub üksikutele sündmustele, mis toimuvad justkui sattumuslikus, eesmärgipäratus ahelas – just nagu eluski tegelikult, mis omakorda lähendab neid tekste pigem dokumentaalsusele. Tegelaste keel tekstis on nö mittenormatiivne, mis tähendab et kõne on vabastatud kirjanduslikkusest – kõnekeelsused, roppused, refleksiivsed sõnad-häälitsused sisukate täislausete asemel. Prjažko on teatud ringkondades ära teeninud viha, kuna lähtudes dokumentaalsusest, käsitab teemasid, mida sageli teatris ei käsitata – nõnda rullub meie ees laval lahti õpetaja ja õpilaste seksuaalsuhe, mille suhtes autor ei jaga hinnanguid, vaid esitab seda pigem vis a vis, ehk nagu üht juhtumit, mis ikka elus ette tuleb. Prjažko on ka öelnud, et pealkiri „Õnnestunud elu“ pole irooniline, vaid näidendi tegelaste meelest ongi nende elu õnnestunud. Inimesed, kellest ta kirjutab, vaatavad elule lihtsalt teisiti. Tänapäeval püüdleb inimene eelkõige rahulolu poole ja et teda mõistetaks. Prjažko tegelased (tänapäeva inimesed) on justkui refleksiivsed autistid ehk päästikuga inimesed, kes on oma omaduste ja välise maailma olude kokkupuutest sõltuvalt justkui robotiseerunud ja lasevad endast tuimalt läbi kõik „ebaolulise“ ning käivituvad mingi tuttava või soovitava ärritaja poolt. Nad loodavad muutustele kuskil tulevikus, samas tajudes, et neil polegi tulevikku, vaid ainult automatismidesse kisutud olevik ning see polegi nende jaoks tragöödia – ka nii on hästi. Sellest hoolimata ei kirjuta autor ette hinnanguid või ideesid, vaid laseb publikul ise omadele järeldustele jõuda. Tartu Üliõpilasteater on „Õnnestunud elu“ lavastusega kutsutud juba mitmele välisfestivalile, millistest võetakse osa veebruaris toimuvatel Tjumeni (Venemaa) ja Liege (Belgia) rahvusvahelistel tudengiteatrite festivalidel.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Kas sulle meeldib porno?
5.0
1 hindaja

15. Kas sulle meeldib porno?
Margo Teder

Noortenäidend sellest, millest ei räägita Autor: Klas Abrahamsson (Rootsi) Lavastaja: Margo Teder Kunstnik: Kaspar Jancis Osades: Kaia Skoblov, Tanel Saar "Kas sulle meeldib porno?" on lugu neiust ja noormehest, kes kohtuvad ükskord ühes ruumis ühise sooviga kandideerida näidendisse, mis räägib pornost. Seda näidendit aga, mille rolliproovi nad tulid pole veel kirjutatud. Samuti pole ka lavastajat, kes seda näidendit oskaks lavastada.On ainult POISS ja TÜDRUK ja PORNO. Etendus räägib lihtsate noorte inimeste mõtetest, mida tähendab nende jaoks porno (internet, video, kaubandus), kas porno peaks olema keelatud või aitab see paljusid ennast rahuldada, milline peaks olema esimene sex, miks poisid ja tüdrukud on erinevad ja kas armastus ...? Klas Abrahamssoni kaasaegne ja humoorikas tekst annab noortele vaatajatele võimaluse mõelda asjadest, millest sageli ei räägita või pole kombeks rääkida. Autorist: Klas Abrahamsson on sündinud 1969. aastal Põhja-Rootsis. Klas on kirjanik, dramaturg, stenarist, lavastaja. Ta alustas karjääri 1992. aastal ja on nüüdseks kirjutanud näidendeid nii Ensemble Teatrile, Bopha Teatrile Göteborgis, Lundi Manteatrile ning Malmö Draamateatrile.Klas kirjutab peamiselt täiskasvanutele ja hetkel kirjutab ta Aspbergeri sündroomiga naise monoloogi, Tema noortenäidendit "Kas sulle meeldib porno?" on mängitud Rootsis üle 100 korra.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Ma olen tuul
7.3
3 hindajat

16. Ma olen tuul
Lembit Peterson

Kaks sõpra, kes on teineteise kõrval käinud, lähevad ühel hetkel kumbki oma teed. Üks neist on põgenenud või lahkunud, teine aga istub ja mõtleb selle üle. Esimene tuleb tagasi. Kui ta seda ikka päriselt teeb...? "Ma olen tuul" on mingil moel Jon Fosse loomingu kvintessents. Selles on palju vaikust, mis mõjub muusikana, näidendi tekst on lihtne, aga sõnadetagune maailm mitmekesine ja mõtlemapanev. Teemad, mida Fosse käsitleb, on sarnased tema teiste teostega, ent seekord läheb Fosse oma teed mööda kompromissitumalt sügavamale ja kaugemale, kaotamata samas huumorimeelt. Küsimused on ühtaegu lihtsad ja eksistentsiaalsed. Jon Fosse ise on nimetanud "Ma olen tuult" oma parimaks näidendiks. Jon Fosse (1959) on norra kirjanik ja dramaturg, maailmas üks enim mängitud kaasaja näitekirjanikke, keda on nimetatud Samuel Becketti ja Harold Pinteri mantlipärijaks. Jon Fosse on kirjutanud üle 25 näidendi, mida on ette kantud rohkem kui 240 erineval laval 36 erineval maal. Theatrumis esietendus 2011. aasta septembrikuus Fosse "Üks suvepäev" Hiiumaal Tahkuna tuletornis. Tõlkija Eva Eensaar Lavastaja Lembit Peterson Valguskunstnik Rene Liivamägi Osades Marius Peterson ja Ott Aardam


Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
Pane hinne:
Tagasi Eestisse
6.5
2 hindajat

17. Tagasi Eestisse
Urmas Vadi

Lavastaja Urmas Vadi Kunstnikud: Rainer Sarnet ja Urmas Vadi Osades: Rein Pakk, Raivo Adlas, Maarja Mitt, Marika Barabanštšikova, Helena Merzin, Karol Kuntsel See oli just krooniaja lõpus, kui minu ukse taha tuli üks mu lapsepõlvesõber Juhan. Aga Juhaniks ei kutsunud teda keegi, ikka Johniks. Sest ta nägi noorena välja nagu John Lennon. Tükk aega ma ei teadnud temast midagi, aga siis korraga ilmus ta välja ja midagi temas meenutas ikka veel Lennonit. Tema soov oli ei vähem ega rohkem, kui et ma kirjutaksin üles tema eluloo. Esiti mõtlesin, et ta on peast lolliks läinud, aga mida edasi ta jutustas, seda enam sain ma aru, et see lugu kirjutab end juba ise. Asi oli selles, et vahepeal oli Johni isaga juhtunud üks hirmus õnnetus, sellest kirjutati isegi lehes ja näidati telekas. Tähendab, ta isa suri ära. Isa viimne soov oli, et tema tuhk saaks laiali puistatud Austraalias, kuhu omal ajal oli sõjakeerises sattunud ka Johni vanaonu. Isa unistas ikka ja alati onule küllaminekust, aga ei jõudnud. Nüüd hakkab John täitma oma isa viimset palvet… Urmas Vadi


Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
Pane hinne:
Musta pori näkku
6.7
6 hindajat

18. Musta pori näkku
Andres Noormets

„Täisväärtuslikuks eksistentsiks vajab üks korralik rahvas referendumil heakskiidetud põhiseadust. Ta vajab vähemalt viit erinevat juustusorti lähimas Selveris ja iga kuu elukaaslast vahetavat allilma autoriteeti klantsajakirjade esikaantel. Ning ükskõik kuivõrd too täisväärtuslikult eksisteeriv rahvas seda ka tunnistada ei taha, vajab ta müüte ja legende alkoholiprobleemidest räsitud, elu ja surma piiril pendeldavatest popstaaridest, kes ühel päeval staadionitäie publikut psühhoosi äärele tõukavad ning järgmisel juua täis peaga toidupoest autoga koju sõites mentidele vahele jäävad.“/…/ „Mina ei kahetse tagantjärele küll midagi. Peaaegu mitte midagi.“ /M.Raud/


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne: