Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“See on täpselt sedamoodi nimega koht, mis viib minu ootused väga kõrgele ja paneb süljenäärmed tööle. Korralikult tehtud burger on midagi väga erilist. Burgeri mõistmine, ehk aru saamine, et burger ei ole lihtsalt kotlet kahe saia vahel, et burger ei ole (tingimata) rämpstoit, on eriline asi ja kui keegi seda mõistab, siis söögikoht ambitsioonika nimega Estonian Burger Factory parem mõistku.

Teadsin sellest paigast juba mõnda aega, aga ei olnud tekkinud sobivat juhust seal kandis nälga tunda või ka spetsiaalselt sinna sööma minna. Esmalt teadsin, et Estonian Burger Factory eksisteerib, aga kus ta seda teeb, vaat' seda ei teadnud ma päris pikalt. Kuni avastasin päris juhuslikult. Kino Kosmose peaaegu kõrvalt läheb lühike teejupp, mis viib mingi vana spordiplatsini. Olen seal poisikesena isegi õhupüssi laskmas käinud, 90ndatel, mil igal pool kellegi mitteametlik bisnis käis...

Nii et majas, kus ma pole iial käinud ja kohas, kus ma viimati käisin 90ndatel asubki uhke nimega burgerirestoran Estonian Burger Factory. Peaaegu linna keskel ja ometi kuidagi kõrval. Sinna niisama ei satu, kuigi möödub sageli.

Sisse astudes võtab vastu paremat kätt asub lett ning otse ees olev avatud köök. Silma hakkavad paar kokka, The Big Green Egg söegrill ja gaasigrillid. Pilti tegema hakates küsib üks kokkadest, kas tuleb ka pildi peale ja ütleb, et on omanik. Seega omanik ei tähenda seal ainult raha, vaid ka reaalset käte külge panemist. See on hea märk!



Laudu on nii seal samas köögi kõrval kui ka trepist alla minnes asuvas saalis. Seal on rohkem. Aga lisaks on seal see miinus, et tualettide uks on lähedal ja (ilmselt) sealt pahiseb sisse sellist lehka nagu tuleb ära kuivanud trapist. Üsna ebameeldiv nähtus söögikohas. Ja tegelikult tuleb kahetsusega tõdeda, et see vastab enam-vähem paiga õhkkonnale. Kõik jätab mingi öise joomakoha mulje. Lauad oma põranda külge kruvitud, kui põrand ei kleepu, siis jätab kõik kokkuvõttes sellise mulje ja ootuse, et ta ilmselt kleepub. Selline keldribaari tunne ja sellest on kahju. On küll püütud veidi õhkkonda luua, näiteks on seinale kirjutatud lõbusaid sõnumeid, sh "How I Met Your Mother" sarjast pärit Marshali kuulus burgeriteemaline tsitaat jpm. See aitab. Aga ei päästa. Õhkkond ei ole hea.



Tellitud said hakatuseks "käsitsi valmistatud friikartulid", mis nägid välja väga halvad. No pagan. Ma saan aru, et käsitsi valmistatud, aga mingil muul moel ei valmistata friikartuleid üheski korralikumas restos. Igatsen siiani taga pankrotti läinud Tilli ja Kummeli friikaid. Keegi peaks nende retsepti ära ostma. Wink-wink! Aga Factory friikartulid nägid tõesti nii õnnetud ja imelikud välja, et ei isutanud üldse. Paar tükki sõin, aga sellest ka piisas. Sa oled see, mida sööd, siiski.


Ootused ei olnud enam sugugi kõrged, kahjuks, kui põhiteemade juurde sai asutud.
Burgeritest sai esmalt proovitud kitsejuustu punapeediburger. Ja oli päris huvitav! Kitsejuust sobib burgeri vahele hästi ja peet ning peedilehed oli minu jaoks üllatus, st pole ise proovinud ning tekkis tahtmine seda teha. Huvitav ja hea burger.


Järgmiseks siis BBQ burger, sest see oli ainsana Big Green Eggi ehk päris süte peal grillitud. Kuigi, teenindaja ütles, et nad võivad mistahes burgeri jaoks burgeripätsi sellel grillil teha. Tore! Aga võtsin siiski selle. Sest, noh, BBQ :) Lasin juurde lisada jalopenot, mis maksis millegipärast 50 senti lisaks (võiks tasuta olla, terve purgitäis maksab alla 2 euro ja oleks ilus žest olnud). Burger oli hea. Aga... Ma tükk aega mõtlesin, millest see "aga" mul oli. Välja mõtlesin, aga seda ütlen paar rida hiljem. Nimelt mainin vahepeal, et kuigi menüüsse oli kirjutatud, et burgerid on vaikimisi "medium" küpsusastmes kui ei tellita midagi muud, siis olid mõlemad burgerid täiesti läbi küpsetatud ja see oli kerge pettumus, lisaks, järelikult menüü valetas, mis ei ole kuigi viisakas.


Nii et mis "aga" see siis oli? Ma ei tundnud armastust :) Ära naera midagi, selline asi on toidus täiesti tuntav. See ongi see, mis iga roa eriliseks muudab. Ma tundsin lihtsalt paksu burgeripihvi, kastet, salatit, saia.. Aga see ei erinenud siiski sellest, mida saab näiteks Diner'is või mõnes mõnes pop-up burgerirestoranis tänaval. See ei olegi kohustuslik osa roast, saab vabalt ka ilma ja ikka on hea. Burger Factory burgerid olid ka head! Aga mitte erakordsed. Mitte sellised, mida kirjeldas Marshal on tsitaadis. Mitte sellised, mille pärast peaks tingimata tagasi minema.

Teenindus oli omapärane. Alguses teenindas mingi ülipopi välimusega kutt, kes ilmselgelt ei olnud iial ühtki teeninduskursust läbinud ja ei saanud eriti aru, kuidas see asi käib. Aga burgerid tõi juba keegi neiu, kes oli palju asjalikum ja suutis isegi suhelda.

Joogiks küsisin kraanivett. Väike test. Saigi! Suurepärane. Mitte lihtsalt klaasitäie vett, vaid karahviniga, viisakalt.
Kohv toodi eraldi väikese presskannuga ja maitses hea. Seegi pole väga tavaline, seega kiitus!

NIISIIS:
Interjöör -- 5
Burgerid -- 8
Friikad -- 2
Teenindus -- 6
Joogid -- 10

Kokku annan 7 punkti. Burgerite eest saaks rohkem, aga see öise joomakoha tunne, kahtlased friikad ja kogenematu teenindus alguses tõmbavad veidi alla.

Head burgerit võib sealt aga rahulikult nõudma minna ja oma burgerinälga kustutada. Kindlasti üks parimaid burgereid linnas :)”

“Ma tükk aega ei julgenud sealt putkast süüa osta, sest oleme ausad, Balti jaama putkast mereandide ostmine kõlab üsna kahtlaselt. Aga ükskord vaatasin aknast sisse ja kala-krevetid paistsid tõesti väga värske olemisega. Võtsin siin, ootasin kuni ära frititi ja söin. Ei, hea! Krevette olen mitu korda sealt nüüd võtnud ja alati rahul olnud. Kõhtu päris 3 euriga täis ei saa, aga peale või enne sööki väike snäkk võtta on täiesti teema.”

“Mina olen seal Viru tänava Al Bastione restoranis käinud nüüd kaks korda. Üks kord oli veel soojade ilmadega ja teine nüüd. Suvel oli sisehoovis väga mõnus istuda, nüüd muidugi olime sees. Olen mõlemal korral seal küll ainult pitsat söönud, sest see on seal ikka ülihea ning magustoiduks tiramisut võtnud.”

“Oleme Soo Uulitsas käinud nüüd mitu korda burgereid söömas ning alati väga rahule jäänud. Seekord mõtlesin, et võtan liha. Valitud sai Grillitud antrekoot punase veini kastme ja Uulitsa käsitöökartulitega. Küsiti küpsusastet, valisin mediumi, lausa toodi seest söödamatult toores lihatükk, mis oli ka väga mage.
Seega - eelroogasid ja burgereid soovitan, kallist lihapraest hoidke eemale.”

“Praeguseks olen Chakras käinud kahel korral ning mõlemal väga rahule jäänud. Minu meelest on see konkurentsitult parim India restoran Eestis, ning see teeb pika puuga ära legendaarsele Elevandile.

Õhkkonnast. Restoran asub Vene tänava tagaosas pisikeses vaikses Bremeni käigus mõned astmed allpool tänavatasapinda. Vene tänava poolt lähenedes hakkavad silma "hästi päevitunud" kokad - mis puudutab eksootilist kööki, siis on see väga hea idee, mis nõudlikule roamekkijale kindlust annab. Restorani ruumid asuvad torujalt tänavaga paralleelselt. Tundub, et kahe inimese romantiliseks õhtusöögiks sobib paremini eelviimane ruum, mille tagasein on klaasist ja avaneb siseõue. Toolidega lauad on selgelt paremad kui nn diivaniga. Õhkkond on soe, mõnus, turvaline, tulvil vürtsikaid aroome. Viimati, pärast jõule ja enne aasta vahetumist seal käies domineerisid klientide seas põhjanaabrid.

Roogadest. Ma ei oska tõesti midagi esile tuua, sest kõik mekitud road on jumalikud olnud. Küll aga võiks vürtsise austajatel paluda kolmetärniroogadele vürtsi juurde lisada, sest need on eeldatust veidi mahedamad. Ning üks tärn tundus olevat üldse piprasärtsuta. Eelneva võiksid unustada need, kes on n-ö tavalised eestlased, kes sellisesse kohta esimest korda tulevad. :)

Mis erilise nõksuga silma jääb, on magustoitude menüü: kulfi, kheer ja gulab jamun on kindlad valikud. Toitude juurde on andestamatu tellimata jätta chai, kannutäiest piisab kahele kuninglikult (ning piimamekk aitab tulist suud leevendada). Pearoogade juurde serveeritakse kolm kastet: tume (mahe), mündi ja tšilli.

Veinikaardist. Veinide valik on lai ja pudelite hinnamiinimum väga inimsõbralik. Aga. Viimane kord klaasiga valget veini tellides - valikud on neid kaks - toodi lauda "halb" ja "halvem". Hoiduge Johann Bihn Rheinhesseni rieslingust ja Cortese Piemonte Docist, karm kraam, millest kõlab läbi odavust ja kanget alkoholi. Loodetavasti nad teevad veinikaarti korrektiive, majaveinideks võiks valida ikkagi ausat keskmist, mitte pahna. Hindadest. Hinnad tubli Tallinna keskmine, ei midagi dramaatilist, et midagi odavat. Õhtusöök kahele, kuhu kuuluvad pearoad, magusroad, veidi veini ning asjakohast teed, läheb maksma veidi alla 50 euro. Tegelikult väga normaalne.
Kokkuvõttes - soovitan!”

“Seal otsisin kõik ruumid läbi ja teenindajat ei leidnud. Istusin lauda, lõpuks teenindaja köögist ka tuli ja mind märkas, aga lähema 10 minutiga ei saabunud. Lahkusin ära.
Toitu pole saanud, teenindus on 0, keskkond on huvitav (puuriit sees), aga kõik haises higi järgi. Endiselt pakub toit huvi, aga paistab, kas jõuan sinna.”