Augustikuu
Priit Pedajas
                        Ühel suvelõpul toob suure perekonna eri põlvkonnad koju kokku teade, et isa on salapärastel põhjustel teadmata kadunud. Ema juurde, hooletusse jäetud Oklahoma maamajja tulevad kolm täiskasvanud tütart koos oma abikaasade või elukaaslastega. Kõigil on kaasas oma probleemid, mineviku, oleviku ja tuleviku umbsõlmed, mida aastaid varjatud, kuid neil murrangupäevadel enam enda ja teiste eest salata ei suudeta. Osades: Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann, Anti Reinthal.                       	Lisas laurent 29.11.2010						
												                      	
                     	
                      	
                      	
                    
                            Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
                        
                    
                            Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
                        
                    











“Pole vist kombeks alustada teatriarvustsust tõdemusega, et mulle teater tegelikult üldse ei meeldi. Reeglina on piinlik ja nõme, räägitakse röökides ja toolid kõvad. Aga nüüd tekkis mul esimest korda sama tunne, mis head raamatut lugedes või filmi vaadates, flow, mis kiskus nii kaasa, et ümbrus kadus. Muidugi mitte kogu etenduse vältel, aga oli neid kohti, oli. Pole vist mõtet kiita Ita Everit, ma ei leiaks uusi ülivõrdeid tema jaoks. Küll käis korra peast läbi, et peaks talle kirjutama, et minu esimene elamus jne, aga kuna olen nii kehv teatris käija, siis võib olla on "elamused" mul lihtsalt nägemata jäänud. Lugu tegelikult on naistekas st vaevalt, et mehed eales hakkavad aduma kõiki neid hoovusi, õudusi ja üksteisele meelega haiget tegemisi ema-tütre suhetes. Süžee on ameerikalik, paralleele mõningaid muidugi on, aga mitte kõiges. Tõlge oleks võinud olla parem. Kas vanem põlvkond ikka teab otsetõlgitud "rohu" suitsetamise slängi ja isegi kui teab, siis Eestis "rohtust" nii ikkagi ei räägita.”