The German Doctor (2013)
10
1 hindaja

211. The German Doctor (2013)
Lucía Puenzo

Kas olete kunagi mõelnud, mis sai natsi-Saksamaa koonduslaagrite juhtidest, enne kui paljud neist tabati ja kohtu alla anti? Psühholoogiline draama „Saksa arst” on haarav lugu sellest, kuidas kurikuulus Saksa SS-ohvitser ja natsi koonduslaagrite arst Auschwitzis, „Surmaingel” Josef Mengele Argentinas 1960ndatel paos olles endise kutsumuse juurde üritab jääda.

Geneetika- ja inimkatsete meister, tärkab temas huvi lihtsa perekonna vastu, kellega juhuse tahtel kohtub. Peres on kolm last ja oodata on juurdekasvu. Ühiselt võetakse ette teekond: Mengele otsib uut varjupaika, perekond aga tahab alustada uut elu külalistemaja pidades. Mengele palub luba saada nende külalistemaja esimeseks külaliseks. Keegi peale Iisraeli luureagentuuri Mossadi agentide ei tea galantse mehe, lahke arsti ja abistaja tõelist identiteeti. Eichmann on tabatud, jaht teisele kurjategijale jätkub ja Mengele teab seda.

Aga 12aastane varapuberteet, peretütar Lilith kiindub Mengelesse. Tal on ka probleem – enneaegselt sündinud lapsena on ta väikest kasvu ja teda narritakse. Mengele lubab hormoonidega aidata ja panna Lilithi kasvama. Lapseootel pereema Eva usaldab Mengelet, sest sündivate kaksikute ellujäämine sõltub samuti arstist. Kõik justkui sujuks, aga kas Mengele siiski aitab perekonda?

Suurepärase stsenaariumi ja hea näitlejatööga „Saksa arst” on film, mis jääb meelde. Autorile pakub tema enda sõnul huvi, miks Lõuna- Ameerika riigid natse nii sõbralikult vastu võtsid ja mitmed faktid, kombineeritud fiktsiooniga, vastavad päris sündmustele.

Hille Hanso


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
A Castle in Italy (2013)
10
1 hindaja

212. A Castle in Italy (2013)
Valeria Bruni Tedeschi

Maja kätkeb endas palju enamat kui pelgalt kodu. Ka selles filmis on vana loss kunsti, mälestuste, täisvereliselt elatud elude ja varalahkunud omade varamu. Oma kolmandas poolautobiograafilises linateoses käsitleb mitmekülgne itaalia-prantsuse režissöör, olles ühtlasi kaasautorite Agnes De Sacy ja Noemie Lvovskiga filmi stsenarist, Valeria Bruni Tedeschi taas kodanlastest kaunishingede isiklikke katsumusi sees- ja väljaspool kunstiilma, puudutades surelikkuse ja keskeakriisi paanika temaatikat vägagi lennukas ning intelligentses stiilis.

Filmi peaosas, Louise’ina, varajastes neljakümnendates näitlejatarina, kes on omal tahtel ekraanitööst eemale tõmbunud tõotusega teha elule oma elus ruumi, astub üles Bruni Tedeschi. Nagu režissöör isegi, põlvneb ka Louise varakast itaalia töösturite perekonnast, paraku avaneb loo rulludes nende nutune rahanduslik olukord ja päratu Chekovia lossi saatus Piemontes on küsimärgi all, sest matriarh, Louisi vananev ema Marisa Borini kehastuses, ei suuda seda enam ülal pidada.

Louise vend Ludovic (Filippo Timi) seevastu on kõigile ülejäänutele täielik vastand. Olgugi aidsist räsituna, on tema kohalolek hirmutav, kostitades saabuvat surma teravmeelsete pilketorgetega. Pariisis kohtab Louise muretu loomuga näitlejat Nathanit (Louis Garrel), kes osutub pere loomiseks ebaküpseks ja armuromanss luhtub.

Filmis võib kuulda Rita Pavone 1960ndate hittlugu „Viva la pappa col pomodoro”, mis on meeldejäävalt lööv ja filmi raamistav muusikaline motiiv.

Margit-Mariann Koppel


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The Armstrong Lie (2013)
10
1 hindaja

213. The Armstrong Lie (2013)
Alex Gibney

Kui režissöör Alex Gibney (Oscar filmi eest „Takso põrgusse”, 2007) alustas neli aastat tagasi tööd Lance Armstrongist rääkiva dokumentaalfilmi kallal, pidi sellest saama lugu suurejoonelisest sporti naasmisest. Hoolimata Prantsuse meedia tulistest dopingusüüdistustest oli tol ajal 38aastasel sportlasel plaanis võita kaheksandat korda maailma kõige prestiižsem rattavõistlus. Gibney oli rabatud, kui 2012. aastal, mil film oli juba valmimas, tunnistas Armstrong avalikult üles dopingu kasutamise. Film, mis pidi olema sporti naasmise kroonika, muutus ühe vale analüüsiks. Gibney rääkis mitmel korral tõrjutud sportlase enda, ta endiste meeskonnakaaslaste ning kurikuulsa „Doktor EPO” Michele Ferrariga. „Armstrongi vale” pakub põhjalikku vaadet langenud legendi topeltellu.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
My Dog Killer (2013)
10
1 hindaja

214. My Dog Killer (2013)
Mira Fornay

Marek on varastes 20ndates eluaastates apaatne skinhead, kes elab Slovakkia ja Tšehhi piiri äärses etnilisest vihkamisest veetud kolkakülas ja veedab suurema osa ajast poksides või oma pitbull-terjer Killerit treenides. Paralleelselt veereb käima perekonna valulikku minevikku avav lugu, mida Marekil ei õnnestu vältida, kui väga ta ka ei tahaks kõigest sellest eemale hoida.

Mareki isa peab maha müüma korteri kodukülas, et päästa rahalistest raskustest nende väike veiniistandus. Selleks peab Marek aga saama kätte allkirja oma emalt Marikalt, kes nad kaheksa aastat tagasi maha jättis.

Toore vaatleva kaameratöö ning pidevalt tugevneva tundega, et aina kasvav lugu ei leia lihtsat lahendust, paneb vaataja kikivarvule, kuid ei lase ka jätta lõpuni vaatamata. Ootamatu ja täie jõuga jalaga kõhtu lööva lõpuga film.

Helen Vinogradov


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The Berlin File (2013)
10
1 hindaja

215. The Berlin File (2013)
Seung-wan Ryoo

Põhja-Korea luureagendi Pyo Jong-seongi ülesanne on Berliini hotellis kokku tõmmata relvaäri venelasest vahendaja ning araabia terroristidega. Aga kui tehingule tõmbab ootamatult kriipsu peale tundmatu osapoole alustatud tulevahetus, on Pyo ning tema abikaasast tõlk esimesed, kellele langeb topeltagendi ning reeturi kahtlus. Olukorda ei paranda ka teadmine, et ülemusest Põhja-Korea saadik semmib nii sakslaste kui ka USA luurega, proovides leida hetke üle jooksmiseks. Pyongyang saadab olukorda klaarima retsidivistist ning oma eesmärkide saavutamiseks üha karmimaid vahendeid valiva kindralivõsukese Dong Myung-soo, kes annab endisele rahvakangelasele 48 tundi, et too tõestaks oma naise süü või paljastaks tegeliku topeltagendi. Kuid aina enam tundub, et Pyongyangi käsilase motiiv ei ole kodumaa au kaitsmine. „Berliini toimik” on hoogne ning tipptasemel action’it täis pakitud kommertstriller, mis võtab suu vesiseks nii põnevike kui ka agendifilmide fännidel. Berliinis ning suures osas Riias filmitud triller tugineb varem action-žanris ennast kodus tundva Ryoo Seung-wani dokumentaalfilmile ülejooksnud Põhja-Korea luureagentide mälestustest. Peaosas praegune Korea kommertskino raskekahurvägi – Ha Jung-woo („Kollane meri”), Gianna Jun („Vargad”) ning Ryu Seung-bam („Viimsepäeva raamat”), ammutab film inspiratsiooni Hollywoodi blockbuster’itest nagu „Bourne’i ultimaatum” ega jää millegiga oma eeskujudele alla, andes elamuse praeguse hetke parimast Korea kommertskinost. Sten Saluveer


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Vic+Flo Saw a Bear (2013)
10
1 hindaja

216. Vic+Flo Saw a Bear (2013)
Denis Côté

Victoria on äsja vanglast tingimisi vabastatud ning saab üle mitme aasta vabadust maitsta. Florence on oma aja ära istunud ja võtab oma vangipõlve kallimaga taas ühendust. Nad lähevad üheskoos metsade keskel asuvasse suvemajakesse ning õpivad taas vabaduses elama. Vici järelevalveametnik Guillaume jälgib naiste kohanemist, kuna minevik astub neile taas kandadele.

Québeci filmirežissöör Denis Côté on jälle valinud oma teose tegelasteks teistest selgelt eristuvad teisitimõtlejad. Filmi kangelannad elavad ühiskonna piirimail, sest nad ei usu enam eriti kaasinimestesse ning keelduvad elamast sotsiaalsete normide järgi. See kaalutlev ja napisõnaline teos, mida iseloomustab omalaadne kuiv huumor ja leidlik lavastusstiil, on ühtaegu kantud salapärasest õhustikust.

VIC JA FLO NÄGID KARU esilinastus tänavu Berlinalel, kus filmilie omistati Alfred Baurei preemia kinokunsti piire nihutava linateose eest.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne: