Love Eternal (2013)

193. Love Eternal (2013)
Brendan Muldowney

Eksitavalt suhkruse pealkirja taga peidab end poeetilise pildikeelega ja küllaltki süngest teematikast hoolimata siiski südamesse minev draama surmast lummatud ja tundetust noormehest, kellel on lihtsam rääkida surnute kui elusatega. Avalikkusest võõrdunud ning inimlikke emotsioone võõraks pidav Ian jääb maisesse maailma üksi, kui tema ema sureb. End defektseks eluolendiks pidav noormees otsustab endagi elupäevad lõpetada, ent sobilikku metsatukka jõudes märkab ta sarnaselt mõtlejaid veelgi. Miski Ianis sunnib ühe elutu koolitüdruku oma koju tooma, kus ta kõduneva neiu kõrval igav-argist eksistentsi jätkates püüab endast leida mingitki emotsiooni. Iiri lavastaja-stsenarist Brendan Muldowney on mugandanud jaapanlase Kei Oishi romaani „Surnuid armastades” („Shibito o kou”), mis vaatleb üsnagi raskesti käsitletavaid teemasid nagu lein, läheduse puudus, suitsiid ja nekrofiilia üllatavalt väljapeetult, laskumata labasusse või rõvedusse, ja näitab, et armastust võib leida ootamatutest paikadest. Silmailu pakkuva mõjuva kaameratööga ning tõsisele temaatikale vastavas tempos kurvameelset lugu aitab tervikuks siduda Bart Westerlakeni oskuslikult komponeeritud taustamuusika, mis loob just pasliku meeleolu. Jaanus Noormets


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Historic Centre (2012)
6.5
2 hindajat

194. Historic Centre (2012)
Aki Kaurismäki, Pedro Costa, Víctor Erice, Manoel de Oliveira

Mängufilm koosneb neljast loost, mis on tehtud Guimarãesi linna (Põhja-Portugal) auks. Iga peatüki režissöör on meister: Kaurismäki, Erice ning kaks Portugali nimekat režissööri Costa ja Oliveira. Kõik nad annavad oma panuse, et tähistada Guimarãesi nimetamist 2012. a Euroopa kultuuripealinnaks.

Soome autor Kaurismäki alustab looga „Kõrtsmik” – surmtõsine komöödia tummast baariomanikust. Olles armas aperitiiv järgnevale, Pedro Costa episood „Sweet Exorcism” on kui 1974. aasta revolutsiooni taaskülastus, pika ja veidra dialoogiga liftis – see on danteliku baasiga omapärane kummituslugu. Bask Victor Erice’i liigutav panus on dokumentaalfilm „Broken Windows” vana (ja nüüdseks hüljatud) tekstiilivabriku veterantöötajatest. Rohkem kui saja-aastane Manuel de Oliveira lõpetab lühikese ja sarkastilise naljaga – „The Conqueror conquered" on tänapäeva ebamõistliku turismi kuiv satiir. See on sobiv lõpetus mõtlemapanevale kollektiivfilmile.

Sellised Euroopa kino suurkujud on vähestest linnadest filme teinud. See pole teos ainult nende austajatele. Kuigi film tehti kultuuripealinna projekti raames, on raske leida teist niivõrd ühtset antoloogiafilmi, mis ühendab erinevad stiilid ja toonid. See on sidus kogum, kus kõik režissöörid kajastavad sama teemat: mälu ja töölisklass. Javier Garcia Puerto


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Parviz (2012)

195. Parviz (2012)
Majid Barzegar

Lugu heasüdamlikust ja tüsedast 50 aasta vanusest mehest Parvizist, kes terve oma elu on elanud isa juures ega ole kunagi tööl käinud. Küll aga pidas mees isale kuuluvas majas korda, suhtles inimestega, aitas neid, hoolis neist ja usaldas neid – ühesõnaga tundis end olevat vajalik ja väärikas. Ühel hetkel aga jääb ta isa tõttu kõigest sellest ilma. Isa käitub temaga nagu koeraga, kes heidetakse ühel hetkel lihtsalt ukse taha, kui peremees teda enam näha ei soovi. Film ongi sellest, kuidas Parvizis ärkab loom ehk siis lugu sellest, et me ei tea ise, mis sügavused meie hinges võivad peituda ja avaneda, kui selleks luuakse kindel keskkond ja tingimused. Filmi peaosalist mängib tegelikult amatöörnäitleja, kes on diplomaat, aga ta teeb sellel aastal nähtud filmidest ühe parima soorituse. Tiina Lokk


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Six Acts (2012)

196. Six Acts (2012)
Jonathan Gurfinkel

Gili on teismeline neiu, kes otsustab vahetada kooli. Kõigele lisaks on ta võtnud pähe idee parandada oma sotsiaalset staatust. Juba mõne nädalaga teeb Gili oma uues koolis tutvust paljude erinevate poistega. Nende kohtumised muutuvad aina intiimsemaks, liikudes edasi uute avastuste piirimail. Poisid on valmis innuga vastu võtma seda, mida neile nii heldelt pakutakse. Gili seevastu januneb aina rohkem tähelepanu järele. Kuskil pole pisaraid, ei kaebusi ega tagajärgi. Ega ka täiskasvanuid. Pole kedagi, kes ütleks, et midagi on tegelikult väga valesti.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Grigris (2013)

197. Grigris (2013)
Mahamat-Saleh Haroun

Oma seitsmendas täispikas mängufilmis toob Tšaadis sündinud ja kasvanud, kuid hiljem Prantsusmaale kolinud hinnatud režissöör Mahamat-Saleh Haroun vaataja ette sotsiaalseid pingeid täis loo oma koduvabariigist, mis võiks niisama hästi aset leida ka ükskõik millises teises Aafrika riigis. 25aastane Souleymane Démé, hüüdnimega Grigris (karabiinhaak), kes teeb selles filmis oma õnnestunud avalöögi kinokunsti, peab oma kasuisa fotostuudios fotograafiametit ja hullutab jootraha eest tantsuga oma koduküla klubirahvast. Üksjagu võlu vaataja ette laotuvasse plastikasse lisab kindlasti seegi, et Grigrisi vasak jalg on halvatud. Kuid jootraha ei lase end kaua koguda, kui selgub, et Grigrise kasuisa on raskelt haige ning ravikuludeks küsitakse 700 000 franki, mida pole muidugi kusagilt võtta tal ega ka ta emal. Hull aeg nõuab segaseid otsuseid ja nii küsib Grigris omale tööd kütusesmugeldajate juures. See pole kuigi tark otsus, sest see ajab niigi hapu olukorra suisa käärima. Otseteed musta masendusse see film siiski ei vii. Tuju aitavad hoida hea režii, Souleymane Démé soolo läbi kogu filmi ja tema tantsupoognad, millega mees võlus publikut ka Cannes’is toimunud filmi esilinastusel. Timo Treit


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The ZigZag Kid (2012)

198. The ZigZag Kid (2012)
Vincent Bal

Superstiilne põnevik on mõeldud kõigile noortele ja vanadele nutikate detektiivi- ja spioonilugude fännidele. Nono tahab isa eeskujul saada parimaks politseiagendiks, ent tema liigne seiklusjanu ja edevus rikuvad ära ühe sõbra sünnipäeva. Karistuseks saadab isa ta onule külla, rongis aga selgub, et tegu on hoopis tähtsa missiooniga ning Nono peab aitama salapärast vanameest, Felixit, kes on kahtlaselt osav igale poole sissemurdmises. Nono mähitakse põnevasse rahvusvahelisse detektiiviseiklusse, kus keegi pole see, kellena end tegelikult esitleb.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne: