Pärnu söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“ Minu kallim pani kahese laua kinni ning palus ka küünla lauda toimetada. Tähistasime meie koos oldud aja aastapäeva ja mõtlesime seda pisut peenemas kohas mööda saata ja mitte lugeda rahanumbreid jne..

Vaatasime mööda sellest, et meid juhatati kolmesesse lauda, kus teineteise vastas istumine poleks tulnud kõne alla, sest liiga kauge maa, et romantiliselt suhelda..

Vaatasime mööda ka asjaolust, et kisavad soomlased käisid edasi-tagasi jne

Leppisime ka asjaoluga, et kaks teenindajat ei näinud oma teksades just eriti viksid välja. See teenidaja, kes meid esmalt teenindas, tema oli kenas kleidis ja üles löödud ning viks ja viisakas, aga üldmulje oli romantilisest meeleolust rohkem kui mööda.

Kuna Kallim sõitis autoga siis, romantilise vahuveini jätsime tellimata, aga tellisime lambapraed PEHMEST lihast.. Üks praad maksis 12.90.. Salatil polnud viga ja oli üsna huvitav.. petersell andis hea maigu, küll aga oli salat õige pisut soolane. Samas polnud salat ka midagi erilist. Adžika oli lausa SUPER!- Täname!
Aga vabandage väga- see liha...
LIHA OLI VINTSKE, TUIM, KUIV JA ILMSELGELT ÜLE KÜPSETATUD..
Julgen ka kahelda portsjoni suuruses, et kas tõesti need 5 pisikest kuivanud lihatükki kaaluvad 200g või olen millestki valesti aru saanud?!

See praad ei olnud oma hinda väärt! Adžika vist nii palju ei maksa ja selline liha, mis maitseb pigem nagu kuiv saepuru, ei tohiks ammugi nii palju maksta!

Õnneks me kohe midagi juurde ei tellinud peale jookide, kuigi plaanisime esialgu jääda kauemaks ja ka nende kooki proovida. Peale sellist praadi ei olnud meil enam julgust neid "hõrgutisi" proovida.

Maksime arve peale praadide "nautimist" ja ma siiralt lootsin, et teenindaja küsib, et kuidas maitses, aga ta ei teinud seda. Jäime viisakateks ja lahkusime, aga hinge jäi kripeldama, et mida me siis 28€ saime.. vaid ampsu head adžikat, ei midagi enamat.

Oleme väga pettunud! See õhtu pidi olema nautlemiseks, romantilises õhkkonnas HEA TOIDUGA, aga me ei saanud mitte midagi! Me ei tahtnud rikkuda seda õhtut, muidu oleksin toidu tagasi palunud kööki viia, püüdsime säilitada rahu ja sõime isegi kõik ära, kuna kõhud olid tühjad, aga kas see peaks olema üks korralik restoranielamus?

Kui kirjutasin kogu loo sealsele juhatajale, siis juhataja maksis meile ühe prae hinna tagasi. Ütlesin, et võibolla edaspidi, kui juhtume Teie restorani, siis on ehk kõik paremini ja .. Juhataja ei lubanud lõpetada ja soovitas pigem teisi restorane, et muidu peab meile jälle pool prae hinda tagasi maksma. Järelikult on neil toidud halvad igal ajal ja meie sinna oma jalga enam ei tõsta”

“Toidus oli kõik valesti peale riisi keetmise, Grossi ketsupiga tehtud magushapu kaste, rapsiõliga praetud liha. Ei soovita minna kellelegi! Uncle bensi kaste on ka parem kui see jama mida seal pakutakse.”

“Aastavahetusel viibisime sügaval Pärnumaa laantes, aga kuna olime juba sealkandis, võtsime hoolikalt ette toredad Pärnu söögikohad – Supelsaksad ja Rannahotelli köögi (millest juba veidi hiljem).

Supelsakstesse põikasime sisse aastavahetuse hõngulisel viimasel päeval. Tegemist on lihtsa ja toreda puumajaga, mille I korrusel, otse tänavate ristumispaigal see idüll asubki. Võrratult kompaktne, hubane ja mõnus ruum, mille ehteks ei olnud mitte vaid laudu katvad kaunid ratsuritähed, vaid hoopis lai põrandalaud ja imelised vanad aknad. Ruum on kujundatud väga õdusalt, kasutatud on sealjuures erinevaid laudu, toole ja diivaneid, mis kõik kokku ilusa ansambli moodustavad. Kahjuks või õnneks ei saanud me lauda valida, sest pea kõik olid kinni või broneeritud. Seega, tegemist on väga populaarse kohaga ja kui tahta kindlapeale minna, siis ikka helistage ette ja reserveerige nurgake…. Ja mitte vaid lampidest ja tapeedist ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis söögist.

Kui tavaliselt valime kallimaga põnevuse pärast erinevad söögid, siis seekord oli meie mõlema kindel valik – Ratatouille kuldmerikogre, hiidkrevettide ja kammkarbiga. Ja me mõlemad õnnitlesime ennast suurepärase valiku puhul – imeline serveering, võrratu kuldmerikoger, ratatouille, hiidkrevetid ning kammkarp!
Kalafileed olid pealt krõbedad, seest aga mahlased ja õrnad, ratatouille lihtsalt sulas suus, krevetid olid õiges küpsusastmes ning kammkarp helendas seest. Harva, liiga harva saab söögikohtadest head ja maitsvat valget kala. See on tõesti koht, kus ma seda soovitan, Tartus ma kahjuks ei ole nii head kala saanud… Kõik moodustas imelise terviku ja maitses hästi ja mis kõigeolulisem – toidus ei olnud kasutatud tärkliserikkaid toiduained, mis tekitavad hiljem raske ja uimase tunde. Just selline roog, mida mida ma armastan süüa ja valmistada!

Ja kui tundub, et roog on väike, siis tegelikult asus taldriku all salasüvend, mis peitis endas head ja paremat…

Ja peale kosutavat einet on ootamas veel maitseküllane koogilett!

Sellest kirjutasin ka oma blogis:
https://kyllusesarv.wordpress.com/2017/01/13/3153/”

“Hinnad on kallivõitu kui arvestada, et toidud on küll head, aga ei ole midagi erilist ning interjöör on üsna ilmetu...”

“Stefani Pizzadele ei saa Eestis keegi teine vastu. Parimad pizzad, hea teenindus, ooteaeg ei ole kunagi olnud pikk.”

“Käisime suurema seltskonnaga mahedikus jõulude ajal ja üks meist oli ka laua tolleks puhuks broneerinud. Kohale jõudes juhatati ilusti kohale ning kätte anti joogikaardid. Joogid välja valitud, palusime menüüd ning siis tuli suur üllatus. Nimelt olevat me tervele seltskonnale juba eelnevalt ( laua broneerija kaudu) salatid tellinud ja kui me neile vastu vaidlesime, siis muutus teenindaja päris pahaseks ja ütles, et salatid olevat juba koka poolt valmis tehtud. Meie muidugi suures hämmingus, sest salateid me küll ei kavatsenud tellida, aga lahendusena oleksime siiski näinud peale pikka arutamist, et teenindaja oleks võinud teha pakkumise ( poole hinnaga vms) ja tõenäoliselt oleksime isegi leppinud sellega. Aga mida on siis ühel kohvikus teha 10 valmis tehtud salatiga? Siinkohal viibutaks neile natuke näpuga.
Nüüd , eelneval nädalavahetusel, käisime jälle. Suur aitäh ja tänu neile hommikumenüü eest, mida meie üllatuseks polnud Pärnust üldse kerge leida. Jälle sadasime sisse suure seltskonnaga ja olenemata ainukesest teenindajast suutis ta põhimõtteliselt terve kohvikutäie inimesi ära teenindada. Toit jõudis inimesteni ( meie seltskonna puhul) küll viivitustega , aga siiski saime kõik meeldivalt kõhud täis ja huvitavad hommikusöögielamused. ”