v - Arvustus.com arvustused

1057. Kino Sõprus
http://kinosoprus.ee

Kino Tallinna vanalinnas, aadress Vana-Posti 8. Kino on 210 istekohta. 35 mm ja digiprojektor ning Jaan Ruusi nimeline kinobaar. Europa Cinemas liige.
Kino kassa avatakse tund enne esimest seanssi.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

1058. Kirikuhõbe uusajast tänapäevani. Eesti kirikute sisustus III
Kaalu Kirme

Raamatus käsitletakse Eesti kirikute hõbevara uusajast tänapäevani. 16. sajandil toimusid murrangulised sündmused nii usuelus kui ka kunstis: võeti vastu protestantism ja lihtsustati usutalitusi, mille tulemusena kadusid kirikutest mitmed varasemad kirikuriistad. Taandus seni valitsenud gooti stiil, mis asendus renessansi ja peatselt väga laialdaselt levinud barokiga. Uusajal muutus kohustuslikuks hõbeesemete märgistamine, mis võimaldab eristada üksikute meistrite laadi. 18. sajandi lõpust alates hakkas Eesti kullasepakunst kaotama oma originaalsust ning klassitsistlikke küünlajalgu võib pidada viimasteks märkimisväärseteks kirikuesemeteks. Raamat koosneb sissejuhatavast osast, sakraalhõbeda arenguloost läbi viie sajandi ja esemete valikkataloogist. Ladusalt kirjutatud ja rikkalikult illustreeritud teos on mõeldud nii kunstiteadlastele kui ka laiemale publikule. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Ta on põhiliselt uurinud Eesti ajaloolist metallikunsti ja rahvaloomingut. Sarja „Eesti kirikute sisustus“ annab välja Muinsuskaitseamet riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ raames. Raamatu kirjutamist on toetanud Eesti Kunstnike Liit. Samas sarjas on varem ilmunud 2008. a keskaegseid altaririistu käsitlev „Kirikute hõbevara“ (autor Anu Mänd) ja 2009. a keskaegseid ristimiskivisid käsitlev „Ristimise läte“ (autor Merike Kurisoo).

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

1059. Kirjad inglile (2011)
Sulev Keedus

Afganistanis sõdinud ja koduste teada seal hukkunud Jeremia Juunas Kirotaja naaseb 21 aastat hiljem Eestisse isa matustele. Lääne ühiskonnast võõrdunud ja islamiusu omaks võtnud meest seob siinse eluga vaid mälestus oma tütrest Inglist, kelle nuttu ta kunagi ammu telefonist kuulis. Kodulinna naastes asub Jeremia otsima jälgi oma tütrest ning naisest. Tolmune provintsilinn ei tundu aga meest ootavat. Midagi on siin katki. Mehi siin peaaegu ei ole ning kohalikku elukorraldust dikteerivad naised. Need naised näevad aga just Jeremias seda, kes kadunud pojana suudaks pakkuda linna halvavale tühjusetundele leevendust. Osades: Tõnu Oja, Ketter Habakukk, Ragne Pekarev, Mari-Liis Lill, Tiina Tauraite, Katariina Lauk, Elle Kull, Katrin Saukas, Mirtel Pohla, Kaie Mihkelson, Alina Karmazina, Rain Simmul, Roman Baskin.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

1060. Kirjad Siberist
Silvi Korp

Raamatus kirjeldatakse ühe eesti pere käekäiku Eestimaa murrangulistes oludes aastatel 1939–1958. Noor pere rajas oma elu arvestades meie Eesti riigi kestma jäämist. Tulid Teine maailmasõda ja võõrvõimude okupatsioonid, mis tingisid inimeste elukäigu muutumise vastavalt võõrvõimude nõuetele. Eestit okupeeriv riik korraldas mobilisatsiooni ja Eesti noored mehed pidid minema võõrarmeesse. Vastaspoolel sõdinud riik vallutas meie maa ja mobiliseeris omakorda sõjaväkke need Eesti mehed, kes olid saanud armeeteenistusealiseks. Nii panid võõrvõimud meie mehed rindel võitlema üksteise vastu, kujunes vennatapusõda. Kui sõda lõppes, hakkas võitnud riik oma seaduste järgi kohut mõistma ja vastaspoolel sõdinud mehed pandi vangi ning nende pered – naised, lapsed, emad, isad – küüditati Siberisse. Osa tekstist põhineb autori pere Siberist koju saadetud kirjadel ajavahemikust 1949–1957. Kirjad on toodud ära ehedalt (ilma muutusteta kirjapildis). Need on originaalkirjad, mille autori pereliikmed kirjutasid kodumaale jäänud sugulastele. Autori isa vangistati ja ema kahe alaealise tütrega küüditati Siberisse 25. märtsil 1949 ning varandus võeti ära. Autori tädipoeg leidis kirjad peale oma ema surma 2010. aastal. Kirjade faktirohke materjal tolle aja olustiku kohta oli nii huvipakkuv, et sündis idee autentsete faktide põhjal kirjutada raamat ühe perekonna saatusest.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

1061. Kirjad tädi Annele
Urmas Vadi

Imeline rahu valitseb selles hubases ja valgusküllases korteris. Nagu te näha võite, on siin kõik eluks vajalik olemas. Peatuge pilguga kasvõi sellel väga stiilsel roostetanud tünnil, mille peal te saate istuda, juua hommikukohvi, veelgi parem, lattet, sirvida hommikusi lehti ja heita pilk läbi spetsiaalselt karestatud ja loomulikes tingimustes vanutatud sinakashallide männilaudade. Hall on selle sügise värv. Mänd on eestlase puu. Vaistlikult soovime me tema kiudude lähedalolekut. Paljudes majades, mida on kiiruga kinnisvarabuumi ajal rutakalt ehitatud, on mureks ventilatsiooniprobleemid. Majas lihtsalt ei ole õhku, kõik avad on kinni, inimestel tekivad hingamisraskused, areneb tuberkuloos, vähk. Siin aga puhub läbi laudade meeldivalt kostutav briis. Feng-shui ütleb meile, et energia ruumis peab liikuma, seepärast on selle elamu puhul kasutatud avatud ruumi põhimõtet. Ent siiski on selgelt piiritletud ruumi eri osade otstarve. Selles nurgas paikneb õdus vannituba, meistrid on vanast kastekannust teinud käsitööna dušisegisti. Ka naabritega on teil väga vedanud. Nad on vaiksed, liikumist on vähe. Ümberringi on kõrghaljastus ja palju pinke, kus istuda ja puhata jalga väsitavast tööpäevast oma hurmavas kodus, kus argimured näivad kauge minevikuna.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

1062. Kirjaklambritest vöö
Mare Sabolotny

„Kirjaklambritest vöö” on sünge sissevaade tänapäeva noorte mõttemaailma ja elusse, kus koolitüdimuse, popitegemise ja pisitülide kõrval mängivad kaalukat rolli ka alkohol ja uimastid, seks ja aids, depressioon ning söömis- ja uneprobleemid. Raamatu peategelane, kuueteistaastane Kati, on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline. Ta käitub vahel iseendalegi arusaamatult, rääkimata emast-isast ja õpetajatest. Ta ei taha olla korralik ja keskmine, vaid hoopis metsik ja salapärane. Kuid üks tegu viib teiseni, probleemide hulk muudkui kasvab ja üha painavamaks muutuva kurbmängu lõpptulemus on ootamatult traagiline. Mare Sabolotny „Kirjaklambritest vöö” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha, aastal 2010 tegi VAT Teater sellest ka lavastuse.