Kaarina ja võluvärgid
9.4
5 hindajat

961. Kaarina ja võluvärgid
Kadri Pettai

Kaarina vanaema ei ole päris tavaline vanaema. Kiiktoolis istumise ja moosikeetmise asemel meeldib talle hoopis mööda maailma ringi tuisata – sõita ühel päeval džunglis elevandi seljas ja mõnel järgmisel osaleda juba Veneetsias karnevalil. Maailmas vist polegi sellist paika, kus Kaarina vanaema käinud ei oleks! Ühel päeval avastab Kaarina oma vanaema saladuse – võluvärgid, mis teevad reisimise imelihtsaks. Muidugi ei suuda Kaarina vastu panna ahvatlusele neid võluvärke ka ise järele proovida. Nii saavad alguse peadpööritavad seiklused, mille käigus selgub, et võluväe kasutamine ei olegi nii ohutu, kui algul tundus ... „Kaarina ja võluvärgid” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta lastejutuvõistlusel äramärgitud töö.


Lisas Marge-Elin Roose 10.01.2013
Pane hinne:
Kaasaegne haavaravi õpetus
8.5
6 hindajat

962. Kaasaegne haavaravi õpetus
Tiiu Kaha, Kristina Kams, Priit Põder

Esmakordselt ilmub eesti keeles mitmete erialade tunnustatud spetsialistide poolt koostatud kaasaegne haavaravi käsiraamat, mis on teejuhiks haavade ja haavandite maailma. Teos on mõeldud perearstidele, üldarstidele, arstiteaduskonna ja meditsiinikooli tudengitele, koduõdedele ning jalaravi- ja diabeedikabinettides töötavale meditsiinipersonalile. Käsiraamatut on koostatud ja ülesehitatud selliselt, et raamat oleks sobiv igapäevaseks praktiliseks kasutamiseks. Materjalid on esitatud võimalikult kontsentreeritud kujul koos vajalikke kommentaaride ja soovitustega tuginedes kaasaegsetele teaduspõhistele andmetele. Lisatud pildimaterjalid annavad haavade ja haavandite eristamiseks paremad orientiirid ja lihtsad nõuanded tagavad parima raviplaani.


Lisas cantabile 11.02.2013
Pane hinne:
Kaasavaratu
4.7
3 hindajat

963. Kaasavaratu
Eili Neuhaus

Avara hingega suursugune naine, ilus ja kuldse südamega – kui vaid leiduks talle vääriline kosilane ja armastus. Väiklane ametnik, kellele saatus selle naise kätte mängib. Ümberringi mehed, kes mängivad... Nende arvates saab raha eest kõike osta ja lõbus peab olema. Segaduses ema otsib seltskonnast tütrele meest - kaasavara pole, aga tütar on hea. Mustlaskoor akna taga laulab nii nagu süda juhatab. Kui külm ja kuum kokku saavad, on tulemas äike. Kui kuum ja veel kuumem saavad kokku, purskub vulkaan. Osades Üllar Saaremäe, Anneli Rahkema, Velvo Väli, Ülle Lichtfeldt, Mait Joorits, Eduard Salmistu, Peeter Rästas, Tarvo Sõmer, Erni Kask ja Teater Tuuleveski.


Lisas ksuurvali 09.05.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Üks parimaid Rakvere teatri etendusi. Kõik näitlejad mängivad väga hästi. Eriti Saaremäe, Rahkema ning Velvo väli. Lugu on moderniseeritud, saab piisavalt nalja ning pole ühtegi igavat ega väikese rolliga karakterit. Näidendi huumor, näitlejate mäng ja fantastiline lõpp lõid mind pahviks.”

26.07.2016 21:52 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Kadunud maailm
8.5
2 hindajat

964. Kadunud maailm
Pilvi Blankin Salmin

Aastal 1839 Keila-Joad külastanud inglise aadlineiu Elizabeth Rigby kirjeldas siinset mõisasüdant järgmiselt: „Kas kõik siin on üht aegu loodus ja kunst? Falli (Keila-Joa), mis on selle võlulossi maine nimi, looduslikke võlusid ja inimkätega loodud kaunistusi on minu seal elamise ajal kõik kiitnud. *** See on üks neist soositud kohtadest, kuhu Loodus on kokku toonud kogu kujuteldava ilu, siin on seda isegi tihedamalt, kui meeldivaks peetakse. Kui oled korragi seda vaadet näinud, pole kriitikul enam midagi öelda. Siin on justkui üks riik teise sees, iga järgnev eelmisest võimalikult erinev. Meie igapäevaelu on siin otsekui mitmesuguste ajastu piltide rida alates gooti stiilis saalidest nende juurde kuuluvate imeliste alkoovide, toonitud klaaside ja mosaiikpõrandatega.” Ehkki Keila-Joa mõisa tuntus ulatub romantismiajastusse, on autor suurt tähelepanu pööranud peaasjalikult 1930. aastatel alanud ja kuni tänapäevani kestnud perioodile, valgustades mõisasüdames paiknenud puhkeala värvikat eluolu.


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne:
Kadunud vaated
6.3
4 hindajat

965. Kadunud vaated
Aare Olander

Raamat pakub sadade vanade ja kaasaegsete fotode võrdluse abil aimu, kuidas on viimase sajakonna aasta jooksul muutunud Tallinna kesklinn. Raamatus puuduvad paljukäsitletud vanalinna vaated, rõhk on piirkonnal, mis jääb vanalinna ning mere ja raudteede poolringi vahele. Motiivid on jaotatud üheksasse peatükki, mis Viru väljakust ja Narva maanteest päripäeva alustades jõuavad Hobujaama tänava kaudu ringiga ümber vanalinna samale väljakule tagasi. Eri asumid on leidnud kajastamist erineval määral. Nii ei ole näiteks Uues Maailmas või Kelmikülas olnud nii põhjalikke muutusi kui Kompassis või Keldrimäel. Tähelepanu koondamine peatänavatele on ka loomulik, sest nende areng ja muutumine on linlastel pidevalt silme ees.


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
07.08.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Väga huvitav (pildi)raamat, kellel Tallinna linnaga soojemad suhted, näiteks elab seal, siis siin on huvitavad kodukandi võrdlused läbi ajaloo -- kuidas mõnigi koht on suure muudatuse läbi teinud, nii et seda ajaloolise pildi järgi poleks tuvastanudki, mõni koht on ka üsna sarnaseks jäänud, nii et seal jalutamas käies on hea mõelda, et peaaegu täpselt sama pilti nägid inimesed ka sada aastat tagasi.”

07.08.2012 20:23 - sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Kaelkirjak

966. Kaelkirjak
Andrus Kivirähk

„Mis sa seal akna all teed?“ küsis isa. „Jahe on. Kas keegi on äkki aeda roninud või?“ „Kallike, sa oled haige,“ ütles ema. „Tule tuule käest ära.“ „Ma vaatan kaelkirjakut,“ vastas Kai. „Missugust kaelkirjakut?“ imestas ema. „Kus sa kaelkirjakut näed?“ „Ta seisab seal kahe maja vahel,“ näitas Kai. „Täitsa liikumatult. Ta magab. Kaelkirjakud magavadki püstijalu.“ Sa mõtled kraanat või?“ küsis isa. „Ma mõtlen kaelkirjakut,“ vastas Kai. „Aga see pole kaelkirjak, vaid kraana,“ seletas isa. „Ega sa enam tita pole, sa saad ju aru küll. Kraana on masin, millega asju tõstetakse. Niisuguseid kive ja plokke, mida on vaja kõrgele kohale panna. Inimesed ei jaksa ilma kraanata neid liigutadagi.“ „See ei ole kraana, see on kaelkirjak,“ kordas Kai.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne: