- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
631.
Free Range (2013)
Veiko Õunpuu
Veiko Õunpuu lavastajakäe all valminud „FREE RANGE - Ballaad maailma heakskiitmisest” (stsenaarium Veiko Õunpuult ja Robert Kurvitzalt) on lugu algajast kirjanikust, kes oma tüdruku raseduse tõttu peab väga kiiresti otsustama oma koha üle ühiskonnas, määrama oma suhte sellesse. Aga ühiskond ja selle institutsioonid näivad mehele läbinisti baseeruvat valele ja kodanlik elu näib olevat täiesti ebainimlik ja ahistav. Kui uudis teda tabab, on ta just äsja vallandatud oma töökohalt ajalehe juures ja kavatseb täielikult pühenduda kirjandusele. Kuidas elada nii, et hiljem poleks piinavalt valus mõttetult raisatud elu pärast, jäädes samal ajal härrasmeheks? Millised üleüldse on ühe inimese moraalsed kohustused? Me näeme noort meest üritamas, vähem üritamas ja üldse mitte üritamas, aga täielikult loobumas me teda ei näe. OSADES: Lauri Lagle, Jaanika Arum, Laura Peterson, Roman Baskin, Peeter Volkonski, Rita Raave.
Lisas sonic
“Kummaline, et nüüdseks neljakümnendates Õunpuud filmis esitatud temaatika (liiati sellisel kujul!) kaamerat haarama inspireeris. Esimesed sünopsised ja teaser olid paljulubavad, aga kinos tuli tõdeda, et kuigi pildilistest klišeedest suuresti pääseti, ei õnnestunud siiski vältida kulunud tulemust, stampe süžees ja karakterites. Kõik tüütult tuttavlikud tegelased, kes pole psühholoogiliselt kuigi veenvad, võetakse järgemööda läbi, ning uut on siin vähe. Seda enam, et Õunpuu ei talla selles filmis temaatilises mõttes mingit uut rada. Vähe sellest, et kohatud tegelased on tuttavad *teistest* filmidest, nad on tuttavad ka ÕUNPUU *teistest* filmidest. Kaua võib üht ja sama klahvi vajutada, olgu pealegi stilistiliselt vähe värskemas (kuigi kaugeltki mitte õnnestunumas) kastmes?
Kuigi kujutatakse rahutut vabaduseotsingut, mis võiks iseenesest olla ju küllalt fantaasiarikas tegevus, kannatab film kroonilise fantaasiavaeguse all ning vabadust ei paista kuskilt. Väikekodanlik tiksumine tundub kujutatud alternatiivi kõrval lausa kutsuv ja sümpaatne! Sest: millise inimese vabaduse mõõduks oleksid Fredi jaburad jauramised? Pirogovi Kunni? Pole mõtet vastandada vabadust ja vanglat, sest nii saab vabaduse sisuks vangla vältimine. Nii saab vabadus lihtsalt vangla kõverpeegliks: praht tuleb panna sinna, aga mina panen SIIA; peab värvima jooneni, aga mina lasen ÜLE; peab istuma sirge seljaga, aga mina KÜÜRUTAN jne. See lahendus on leidlik ja loomulik võib-olla 15-aastase, aga mitte 25-aastase tegelase jaoks. Filmi vaadates ei usu, et Fred võiks olla talle omistatud mõtete autor. Need Baskini loetud read torkavad ülejäänud filmist välja sama võõralt ja reljeefselt kui teised tsitaadid, sest pilt ja lugu lepivad allpool radarit liuglemisega ega paista neid kuidagi toetavat ega süvendavat. Ma olen kindel, et Õunpuul jätkunuks küpset mõtet ja kätt sootuks teist masti vabaduse kujutamiseks ning jääb tema saladuseks, miks ta seda ei teinud. Fredi prototüüp võinuks ses mõttes olla hoopis Fred Jüssi. Sellise filmi tegemiseks tulnuks muidugi oluliselt rohkem vaeva näha, aga küllap tast olnuks rohkem kasu. („Talupoeg on toas!“) Praegu piirduti kriitikaga, aga see jäi virinaks, sest mingeid uusi perspektiive film ei avanud, ning jääb arusaamatuks, miks just SEDA lugu peeti filmilindi ja tuhandete töötudide vääriliseks.
Sihitu kulgemise epitoomiks sai minu jaoks tõkke taga tuututav rekka. Emotsionaalselt ja intellektuaalselt laengult oli kogu film umbes sama tüütu kui see stseen ja kaaderhaaval süvenes tunne, et mina olengi see aina kärsitum autojuht: ei pääse mööda tujutust peategelasest ega jõua temaga samas vaimus tokerdava filmi südamesse. Arvo Pärdi muusika kõrval jäid eksleva noormehe kannatused ülimalt õõnsaks ja nii tekkis tunne, et see on mingi hästi peen nali, millest ma lihtsalt aru ei saa. Sama maitsetult mõjusid – neile eelnenud sadat minutit arvestades – filmi lõpukaadrid ning näisid vaatajat mõnitavana. Valget obest meenutades taban end mõttelt, et oluliselt puudutavamad maailmas ekslemise lood on Juri Noršteini „Siil udus“ ja „Lugude lugu“. Esiti tundub, et nende kahega kõrvutamine on täiesti kohatu, aga nii kummaline kui see ka pole: paralleele jätkub! Ja mul on tunne, et kuskil väga sügaval kapoti all üritab „Free Range“ just nendes kategooriates hiilata, milles „Lugude lugu“, aga ei lisa viimasele küll midagi, ei sisus ega vormis.
„Sügisball“ meeldis mulle väga. „Püha Tõnu kiusamine“ oma pretensioonikuse tõttu juba veidi vähem, aga olen sedagi kolm korda näinud ning mulle väga meeldib selle filmi ambitsioonikus ja sugestiivsus, võime luua oma reeglite ja rütmidega, tuksuv ja lõhnav maailm. „Free Range“ tundub nende kahe kõrval igava ja mugava kähkukana (ja ma polnud saalis ainus „ohkija“). Pettumus seda suurem, et teda nii kaua oodata tuli.
Lohutus: „Tühiranda“ ja „Sügisballi“ lahutas ainult aasta. Nii et järgmine kvalitatiivne hüpe ei pruugi kuigi kaugel olla. Loodan ainult, et Õunpuu sööb enne hoovõtmist võluseeni, hingab suure mahvi naljatubakat, laseb püksirihma lõdvemaks ja vaimu vabamaks... Sest kui „Free Range“ pidi eelmiste filmide otsas olema kuidagi kergem ja katartilise mõjuga, siis selles naerus oli küll liiga palju nuttu.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
632. Vileda Freshmate Aluminio Maxima Resistencia
15 m toiduainete fooliumit. Talub temperatuuri -40 kuni +600 kraadi Celsiuse järgi. Hispaania toode.
Lisas Tuleroog
“Nimi "Maxima resistencia" tähendas minu jaoks, et tegu on paksema fooliumiga, aga kurb tõde on see, et Vileda bränd toodab kahjuks sama viledaid fooliume nagu kõik teisedki. Üliõhuke ja tahab rebeneda juba enne kui vaja ja sealt, kust ma ei soovi.
Pikkust tal on (15 m), aga eks see tulebki õhukese materjali arvelt, liiatigi on tegu väga kitsa hõbepaberiga.”
Tuleroog on seda arvustust muutnud: 10.08.2013 19:55
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
633.
Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost
Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem, Juhan Kreem, Ain Mäesalu, Inna Põltsam-Jürjo
Väljaanne kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega „Kui kunstnik kohtus Kleioga. Ajaloopildid 19. sajandil” (07.09.2013–09.03.2014). Raamat tutvustab kunstnik Maydelli kui Baltimaade ajaloo üht esimest käsitlejat ja „pildistajat”, kohaliku ajaloopildi traditsiooni sündi ja kaasaegse ajalooteadvuse tagamaid. Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) „Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost” („Fünfzig Bilder aus der Geschichte der Deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands”) on Eesti ja Läti varasema ajaloo esimene läbitöötamine kunstis. Algselt viieosalisena kavandatud albumist jõudis ilmuda kaks vihikut (1839, 1842), mõlemas kümme pilti ja saatetekst. Maydelli albumist paremat allikat 19. sajandi esimese poole Eesti ja Läti – omaaegsete Vene tsaaririigi Läänemere-provintside – kunsti ja ajaloo, kunstnike ja ajalookirjutajate suhte uurimiseks ei leia. Oma albumiga pani Maydell aluse kohalikule ajaloopildi traditsioonile. Nii vormiliselt (trükitud pildialbum) kui ka selles väljenduvate ideede poolest (romantiline historitsism ja rahvuslus) on album ilmeksimatult 19. sajandi looming. Ajastuomane on ka Maydelli püüdlus kujutada minevikku ühelt poolt võimalikult detailitruult ja teiselt poolt allutada seda võimalikult suurtele poliitilistele üldistustele. Ehkki Maydell oli baltisaksa ajalookäsitluse üks esimesi loojaid ja tema albumis on ajalugu esitatud baltisakslaste vaatenurgast, pakub kunstniku loomingu edasine saatus häid näiteid eesti ja baltisaksa ajaloo tihedast läbipõimumisest. Raamatus avaldatakse esmakordselt ühiste kaante vahel Maydelli albumi kõik pildid ja neile kunstniku enda kirjutatud saateteksti kommenteeritud eestikeelne tõlge. Sellele lisandub mahukas sissejuhatus, milles tutvustatakse Maydelli elu ja loomingut, selle seoseid 19. sajandi ajalookultuuriga ning mõju hilisematele kunstnikele ja kohalikule kultuurimälule.
Lisas sipsik 11.02.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
634. AVM FRITZ!Box 7490
Kaheribaline ADSL2+ ruuter, DECT baasjaam. AC ja N standardid.
Lisas Koll 12.06.2014
“Tipptasemel ruuter kõigi oma omaduste poolest, sh võrgu kiirus. Ainult et hind on ka asjakohaselt kõrge ning ausalt öeldes pole kuigi tõenäoline, et nii palju omadusi, nagu see endas peidab, ka tõesti vajad.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
635. AVM FRITZ!Box Fon WLAN 7390
VDSL/ADSL2+ modemiga ruuter. WiFi N kuni 300 Mbit/s kiirus. Toimib kaabelmodemina ja UMTS-pulgaga. DECT baasjaam kuni 6 juhtmevabale telefonile. Kuni 5 automaatvastajat ja faksifunktsioon. WLAN külaliste ala loomine. USB port printeri võrgus jagamiseks jms. NAS funktsionaalsus ja meediaserver.
Lisas ortodorto 27.11.2011
“See ruuter on kallis. Sellega vead ka piirduvad. Ma ei ole muus osas paremat näinud. See on näiteks kõige kiiremat andmevahetuskiirust tagav ruuter, mida ma näinud olen. Paar meetrit ruuterist eemal oli läpakaga maksimaalseks tegelikuks kiiruseks 92 Mb/s. Ruuter toetab kaht sagedust -- 2,4 GHz ja 5 GHz, nii et saad valida sellise sageduse, mis sinu kodu või kontori ümbruses liiga tihedalt täis pole lagastatud. Eks see ruuter ongi pigem kontorisse sobiv. Õigemini, kui raha on, siis muidugi ostke omale koju, see on väga hea. Kuid hind on kõrge ja seda põhjustab paljuski see, et funktsioone on oluliselt rohkem kui kodus vaja. Lisaks võib kõigi nende ülesleidmine ja seadistamine paljudele paras pähkel olla. Ruuteri settingute muutmine käib muidu päris hästi disainitud kasutajaliidese kaudu üle veebi.
Aga Dect telefonijaama poel vist igaühele koju vaja. Ka automaatvastaja funktsioon on tänaseks üsna ebavajalik, sest helistatakse nagunii mobiilile. Aga mõne äri puhul on see kindlasti vajalik. See ka logib kõned ja blokeerib märgitud numbrid, samuti oskab suunata kõned teistele numbritele.
Ruuteril on 512 MB sisemälu, mis võimaldab juba ise päris palju ära teha, aga USB pessa kannatab panna veel suuremahulisi meediakettaid, printeri, et seda saaks terve sinu võrgu piires kasutada jms. Ruuteril on lisaks neli gigabit ethernet porti ja ADSL2+ ning kolm telefoni porti. Minu teada on ADSL2+ ka vajalik selleks, et Elioni DigiTV-ga sobituda, nii et Elioni klientidele hea valik nende enda pakutava Thomsoni käki asemele.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
636.
From Paris with Love (2010)
Pierre Morel
USA saatkonna töötaja (Jonathan Rhys Meyers) ja USA spioon (John Travolta) püüavad koos ära hoida terrorirünnakut Pariisis. /EST: Armastusega Pariisist/
Lisas EnN 25.03.2010
“Mulle hullult meeldis, kohe kui Travolta kaadrisse astus, oli iga hetk naljakas! (Pole muidugi viisakas naerda teiste inimeste õnnetusi või surma saamist).”
