Eestlaste ajalugu - müüdid ja tegelikkus
10
3 hindajat

7. Eestlaste ajalugu - müüdid ja tegelikkus
Kalev Ots

Käesolev töö on koostatud Jüri Uluotsa "Kroonika" alusel. Püütakse ulatusliku uurimistöö tulemusel koostada kontsentreeritud kujul eestlaste kronoloogilist ajalugu, mis loomulikult vajab täpsustamist, kuid järeldused sellest ei muutu.Sisse on toodud ka meid mõjutanud teiste rahvaste kronoloogiat. Üldtuntud sündmusi on kajastatud vähe või üldse mitte. Käesolev töö ei pretendeeri lõplikule tõele - see on mõeldud ajaloohuvilistele eelkõige edasimõtlemiseksja - uurimiseks, et lõpuks ajaloolaste abiga jõuda meie oma, eestlaste ajalooni.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Tõenäosustrooria algkursus
4.0
1 hindaja

8. Tõenäosustrooria algkursus
Kalev Pärna

Õpik on kirjutatud elementaarse sissejuhatusena tõenäosusteooriasse, pidades silmas erinevate erialade üliõpilaste vajadusi. Sündmuse ja tõenäosuse mõisted on sisse toodud tänapäevases, täiesti üldises käsitluses. Keskväärtust käsitletakse eraldi diskreetsete ja pidevate juhuslike suuruste korral. Kõik olulised tulemused on seletatud lugeja jaoks lahti, kasutades lihtsaid ja arusaadavaid näiteid. Õpiku teises pooles on vaadeldud lihtsamaid juhuslikke protsesse, kus lugejale näidatakse tõenäosusteooria rakendusi ajas kulgevate juhuslike nähtuste uurimisel.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Tartu Üliõpilasteater esitleb, P. Prjaško 'Õnnestunud elu'
7.0
1 hindaja

9. Tartu Üliõpilasteater esitleb, P. Prjaško 'Õnnestunud elu'
Kalev Kudu

Tartus Athena Keskuse pööningusaalis saab novembris-detsembris Tartu Üliõpilasteatri esituses näha skandaalse vene uue dramaturgia esindaja (valgevene päritolu) Pavel Prjažko näidendi „Õnnestunud elu“ lavastust. Etenduse lugu on lihtne ja igapäevane, rääkides tänapäevastest karakteritest. Suurlinna magalarajoon. Neli noort inimest. Kaks meest (venda) ja kaks tüdrukut. Vanem vend – kehalise kasvatuse õpetaja, kes oma õpilastega joob ja magab. Noorem vend, kes ei otsi elu mõtet , vaid oma kohta selles ja leiab selle pakkettakende paigaldajana. Katkematud peod. Tütarlaps abiellub, sest talle tundub, et nii on vaja. Pulm. Noormehele tundub, et teda ei armastata. Lahutus. Pidu kestab. Noored, on veendunud, et nende elu on korda läinud. Prjažko on eesti laval esmakordselt. Tema teosed esindavad nö antidraama suunda, kus teksti ülesehitus ei kulge tavapärases teemaarendus-kulminatsioon-lahendus võtmes, vaid kaotades tegevuste sõlmituse, keskendub üksikutele sündmustele, mis toimuvad justkui sattumuslikus, eesmärgipäratus ahelas – just nagu eluski tegelikult, mis omakorda lähendab neid tekste pigem dokumentaalsusele. Tegelaste keel tekstis on nö mittenormatiivne, mis tähendab et kõne on vabastatud kirjanduslikkusest – kõnekeelsused, roppused, refleksiivsed sõnad-häälitsused sisukate täislausete asemel. Prjažko on teatud ringkondades ära teeninud viha, kuna lähtudes dokumentaalsusest, käsitab teemasid, mida sageli teatris ei käsitata – nõnda rullub meie ees laval lahti õpetaja ja õpilaste seksuaalsuhe, mille suhtes autor ei jaga hinnanguid, vaid esitab seda pigem vis a vis, ehk nagu üht juhtumit, mis ikka elus ette tuleb. Prjažko on ka öelnud, et pealkiri „Õnnestunud elu“ pole irooniline, vaid näidendi tegelaste meelest ongi nende elu õnnestunud. Inimesed, kellest ta kirjutab, vaatavad elule lihtsalt teisiti. Tänapäeval püüdleb inimene eelkõige rahulolu poole ja et teda mõistetaks. Prjažko tegelased (tänapäeva inimesed) on justkui refleksiivsed autistid ehk päästikuga inimesed, kes on oma omaduste ja välise maailma olude kokkupuutest sõltuvalt justkui robotiseerunud ja lasevad endast tuimalt läbi kõik „ebaolulise“ ning käivituvad mingi tuttava või soovitava ärritaja poolt. Nad loodavad muutustele kuskil tulevikus, samas tajudes, et neil polegi tulevikku, vaid ainult automatismidesse kisutud olevik ning see polegi nende jaoks tragöödia – ka nii on hästi. Sellest hoolimata ei kirjuta autor ette hinnanguid või ideesid, vaid laseb publikul ise omadele järeldustele jõuda. Tartu Üliõpilasteater on „Õnnestunud elu“ lavastusega kutsutud juba mitmele välisfestivalile, millistest võetakse osa veebruaris toimuvatel Tjumeni (Venemaa) ja Liege (Belgia) rahvusvahelistel tudengiteatrite festivalidel.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Kalevipoja lapsed
5.5
2 hindajat

10. Kalevipoja lapsed
Enno Uibo, Ere Uibo

Siia raamatusse on kogutud võõrvõimude poolt küüditatud inimeste saatused: nende mälestused, nii kurvad kui veidi rõõmsamad hetked, saavutused ja mõtted. Need on inimesed, kes pilluti laiali mööda maailma kõledaid paiku ning keda sunniti jooma kannatusekarikast. Siiski oli mingi jõud, mis ei lasknud neil pisaratest pimedaks jääda ega hingevalust hulluda. See võim oli eestlastlik visadus. Usk oma juurtesse ja kodumaasse. Nemad ongi Kalevipoja lapsed, kes tulid kaugelt tagasi ning ehitasid oma kodud varemetest taas üles.


Lisas Marge-Elin Roose 19.12.2012
Pane hinne:
Kalev läbi sajandi. Liidrid

11. Kalev läbi sajandi. Liidrid
Karl Ferdinand Karlson, Friedrich Karl Akel, Anton Õunapuu, Leopold Herrmann Tõnson, Ado Anderkop, Otto Tief jt.

24. mail 2011 möödus 110 aastat Kalevi nimelise spordiorganisatsiooni moodustamisest. See raamat on kõigist neist inimestest, kes erinevatel aegadel ja olude kiuste pole säästnud tahet ega vaeva rahvusliku spordiseltsi hüvanguks ja kalevluse edasikestmiseks. Kalevi nimeline kultuuri-spordiselts moodustati kunagi Peterburis sealse rahvuslikult meelestatud eestlaskonna poolt. Raamat „Liidrid” kirjutab Kalevi juhtidest, eestvedajatest ja entusiastidest. Kalevi väljapaistvate persoonide seas oli Vabadussõja kangelasi, väljapaistvaid ühiskonna- ja riigitegelasi ning Eesti spordiliikumise käivitajaid ja edasiviijaid. Raamat avaldab selliste Eesti ajaloos suurt rolli kandnud inimeste lood, nagu Karl Ferdinand Karlson, Friedrich Karl Akel, Anton Õunapuu, Leopold Herrmann Tõnson, Ado Anderkop, Otto Tief jt. Erinevate aegade juhid ja eesti spordi suurmehed leiavad nii selles raamatus kui ka Eesti kultuuri ajaloos endale väärika koha.


Lisas Marge-Elin Roose 18.10.2012
Pane hinne:
Marmelade Lily
7.5
2 hindajat

12. Kalev Marmelade Lily

Jõhvikamaitseline marmelaadikompvek
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, vesi, kakaovõi, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, želeeriv aine E407, jõhvikapüree, kakaomass, happesuse regulaator (sidrunhape), piiritus, emulgaator (sojaletsitiin), või, kondenspiim, taimne rasv, õunapüree, brändi, sool, lõhna- ja maitseained. Šokolaadis kakao sisaldus vähemalt 48%. Ei ole lisatud säilitusaineid. Võib sisaldadavähesel määralpähkleid, munatooteid, gluteeni. Hoida kuivas ja jahedas.
175 g


Lisas Wisegirl
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
20.09.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Marmelaad läheb mulle alati peale. Jõhvikamaitset eriti ei tunne (kõige rohkem meeldib rummimaitselina Tiina komm), aga Lily komm on piisavalt magus, piisab paarist tükist ja magusaisu ongi rahuldatud.”

20.09.2012 20:31 - Wisegirl
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
Hinnang arvustusele:
  +1   -0