Komöödiafilmid - Arvustus.com arvustused

“Kuigi näitlejad on head ja filmis leiduvad mõned suurepärased kohad, ei saa lugu kuidagi hoogu sisse ja kogu film kannatab selle läbi.”

“Näitlejate koosseis ja režissöör annavad põhjust eeldada väga head filmi. Päris nii see siiski ei olnud. Kuigi huvitav, veider ja must-valge, jäi see siiski ootustele alla. Isegi Sarah Jessica Parkeri suur nina ei päästnud (jah, tundub, et ta on ninaopil käinud, selles 1994 a filmis on see pirakas). Siiski, oli ka palju head. Kuigi otseselt naerukohti nagu ei olnud ja pigem tundus lugu dramaatiline, õnnestus paar korda siiski korralikult naerda ka. Näiteks siis kui Martin Landau odavate vahenditega tehtud hiidkaheksajalaga mudas maadles ja pidi hoolega seda sakutama, et see elus olev näiks.”

“Otseselt see ju komöödia ei ole, aga arvestades, et sellise sisuga eluline draama lihtsalt mõjub nii naljakalt, tuleb see ka minul komöödiaks tituleerida.
Lugu ise on siiras ja armas. Karm keskealisi mehi suudavad endale otsa vaadata ja mõista, et mingid hokiässad nad enam ei ole ja leiavad kummalist, aga mitte ebareaalset teed pidi kujundujumiseni. Ühtaegu on see jaburalt naljakas, teisalt aga kuidagi armas ja on hetki, kus õllekõhuga mehed kujundujumist tehes ei mõju mitte naljakalt, vaid liigutavalt.
Rootsi filmile ebakohaselt on pundis ka üks mustanahaline homofoob, aga temagi saab oma murest üle. Lisaks mängis ta oma osa näitlejana väga ilusasti välja.
Algus kuidagi venis ja hetkeks arvasin, et sellest filmist ei saagi head nahka, aga sai. Eraldi tahan ära märkida imehea kaameratöö ja hästi valitud muusika.”

“Hästi armas film oli! Kui elu nii ilus ei ole -- ja kellel meist oleks -- siis vaadake seda filmi ja süda kohe hüppab rõõmust!”

“Väga veider ja ääretult sümpaatne film, mille žanris on päris keeruline selgusele jõuda. Seda polegi ehk vaja teha, piisab filmi karakterite, tobedavõitu šüžeekäikude ja geniaalsevõitu dialoogi nautimisest.”

“Põnevuskomöödia, millel õnnestub olla mitte põnev ja mitte naljakas. Sisu pole ollagi ja ma ütleks, et Ashton Kutcheril ei tule sellise pooltõsise rolli mängimine sugugi hästi välja. Pigem on mõni helgem hetk Heigl'il.
Alguses toimub kõik kuidagi väga kiiresti, siis ei juhtu tükk aega üldse midagi ja siis tuleb sisutu "põnevus" osa, mis on mitte ainult igav, vaid ka loogikavaba.”