Letters to Juliet (2010)
Gary Winick
Romantiline komöödia. Tulevane ajakirjanik Sophie Marcus (Amanda Seyfried) ja tema restoraniomanikust kaasa Victor (Gael García Bernal) lendavad New Yorgist Itaaliasse puhkust veetma, mis peaks nende suhtesse vajalikku romantikat süstima. Sophie leiab romantikat sootuks tavatust kohast: ta liitub grupi vabatahtlikega, kes vastavad kõikjalt maailmast Veronasse saabuvatele kirjadele, kus küsitakse Julialt armunõu. Üks Sophie kätte sattunud kirju pärineb aastast 1957 ning selle autoriks on inglanna Claire Smith (Vanesse Redgrave), kes armus nooruses itaallasesse (Franco Nero), ent lasi õnnevõimaluse käest. Sophie üllatuseks saab Claire tema kirjast innustust ja ehkki olles nüüd juba vanaema, otsustab ta sõita Veronasse ning pojapoeg Charlie (Christopher Egan) abiga ammukadunud armastuse üles otsida. Eestikeelne pealkiri: Kirjad Juliale. 1h 45 min. Lisas filmis6ber 25.07.2010
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
Arvustused
“Hästi armas film oli! Kui elu nii ilus ei ole -- ja kellel meist oleks -- siis vaadake seda filmi ja süda kohe hüppab rõõmust!”
“Kinos istusid minust mõlemal pool istmetel neiud ja mõlemal olid pisarad silmas, nii et see film toimib nii, nagu peab. Tõtt-öelda ei olnud see ka mulle piinav, vaid tore romantiline meelelahutus.
Lugu on tore, huvitav leid ja hea meel on näha hollywoodi filmis Euroopat. Itaalia vaated on imelised, tegelased on ilusad (ka romantikust vanaema) ning rikkad. Seega mõjub kõik kokku tiba ebarealistlikult. Tõepoolest, ka see vanaema on endiselt kaunis naine, samas ei saa ma öelda, et see väga tavaline oleks. Vanad inimesed on päris elus paratamatult koledad ja paksud. Ja vaesed.
Siin loos on aga kõik ilus ja selge ja ilma elulise sogata, mis tegelikult kõik ära tahaks rikkuda. Isegi lahkuminek oma endisest kallimast, lausa kihlatust, läheb Sophiel ladusalt, kumbki pool seda raskelt üle elavat ei paista.
Nii et ilus, armas, romantiline, aga mitte elu. Ega siis peagi olema, elu oleks ekraanil talumatult igav :)”