Sinihabe - Arvustus.com arvustused

Sinihabe
Kertu Moppel

Lugu on inspireeritud Ray Bradbury ulmeromaanist " 451 kraadi Fahrenheiti", mis räägib riigist, kus kirjandus on keelatud. "Sinihabemes" uuritakse, mis saab ühiskonnast siis, kui inimesed enam ei mõista ega vaja poeesiat. Absurdimaigulise loo alusmaterjalideks on muu hulgas ka George Perrault`i muinasjutt "Sinihabeme loss" ja inglise psühhiaatri Iain McGlichristi teooria selle kohta, et Lääne ühiskond kaldub järjest rohkem kasutama vasakut ajupoolkera, mistõttu muutuvad maailmas valitsevad väärtushinnangud järjest materialistlikumaks ja ühiskond kunsti suhtes vaenulikumaks. Kui Bradbury pakub välja tulevikuvisiooni, kus raamatud ja poeesia on keelatud, siis McGlichristi järgi on meid ootamas ühiskond, kus puudub vajadus loomingu järele, sest inimesed ei saa sellest enam aru. Kõik, mida ei saa mõõta ja materiaalsetesse väärtustesse ümber arvestada, tekitab inimestes ebakindlust ja hirmu. Reaalse kogemuse asemel hakatakse eelistama tehnoloogilisi simulatsioone ja kõik kahetimõistetav satub põlu alla. Lavastaja on koos trupiga loonud pildi sellisest tulevikust. Olukorrad laval mõjuvad koomiliselt, kuid panevad samas ka mõtlema elu põhiväärtuste üle. Kuna "sinihabemes" kujutatud tulevikuühiskonnas on kõik reeglitega määratud ja mingil moel ka tsenseeritud, siis ei kasutata laval ebatsensuurseid sõnu ning näitlejad ei võta end laval füüsiliselt alasti. Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012