Elulood ja memuaarid - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

31. Illusioonimeistrid
Lii Unt

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

32. Minu isa Gunnar Aarma
Maria Tilk

Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid vähem tähelepanu ei vääri tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest ei osanuks tavaline Eesti lihtsurelik unistadagi. Hemingway, Franco abikaasa ja Hitler, kui mainida ära mõned kuulsamad tegelased, kellega tal õnnestus silmast silma suhelda. Kaasakiskuvad, kohati lausa südantlõhestavad on Maria Tilga mälestused ja kirjeldused Aarma ja tema pere kannatustest Venemaal, heitlused nälja, külma ja huntidega, tähendab surmaga.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

33. Konrad Mägi - Kunstnik. Looming. Aeg
Maie Raitar, Andres Sööt

Raamat sisaldab Konrad Mägi tööde reproduktsioone (sealhulgas haruldasi, kodumaal tundmata töid), tema kaasaegsete kommentaare ja arvamusi ja killukesi tema elust ja ajast.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

34. Kustumatu õiguse nimel
Harri Kivilo

Harri Kivilo (s. 1929), Võrumaal sündinud arhitekti mälestused lapsepõlvest Eesti Wabariigis, Eesti okupeerimisest venelaste poolt, sakslaste sissetulekust, põgenemisest septembris 1944 üle tormise Läänemere Soome, elust pagulasena Rootsis ja Kanadas, aktiivsest tegevusest nii skaudijuhina kui ka eestluse hoidjana, jäädavast tagasipöördumisest oma kodumaale Eestisse 1991. a. ja paljustki muust... Paraku ei saa vaikida ka sellest, et koju jõudnuna tuli kogeda, et paljugi sellest, millesse oldi paguluses veedetud pikkadel aastatel kaljukindlalt uskunud, kippus olema vastuolus sellega, mida usuvad need, keda taasiseseisvunud Eesti valijad on usaldanud meie riiki juhtima.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

35. Henn-Kaarel Hellat
Aive Nurmekivi

5. aprillil tähistab kirjanik Henn-Kaarel Hellat 80-ndat sünnipäeva. Ta sündis Viljandis ohvitseri perekonnas. 1958-1961 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Sellest ajast algab ka tema kirjanduslik tegevus. Tema sulest on ilmunud hulgaliselt proosa- ja luuleraamatuid, samuti on ta hinnatud kirjanduskriitik. Täieliku ülevaate tema loomingust leiate raamatust Henn-Kaarel Hellat 80

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

36. Elmo Nüganen. Esimene vaatus
Triin Sinissaar, Anu Lamp, Kalju Orro, Ruudu Raudsepp

Raamat „Elmo Nüganen. Esimene vaatus“ ei ole klassikalises mõttes elulooraamat ega pretendeeri ka terviklikule ülevaatele, ajaloolisele tõele või suurele üldistusele. Raamatu kaante vahel on isiklikud ja emotsionaalsed mõtisklused-meenutused Nüganeni kaasteelistelt (sõprade, mõttekaaslaste, õpetajate, õpilaste), mis lisaks muljeile annavad isiklikult lähedase võimaluse sissevaateks eesti ühe tunnustatuma lavastaja ja näitleja isiksusse, ellu, kunstilistesse vaadetesse. Raamat on huvitav lugemine igale teatri- ja kultuurisõbrale. Raamat koosneb viiest osast. Esimeses osas kirjutavad Nüganeniga koos töötanud ning tema tegemisi teatriteadlastena jälginud inimesed. Jaak Allik koos Kaarin Raidiga meenutavad Ugala-päevade Elmot. Tuntud vene lavastaja Adolf Šapiro, kelle lavastustes Nüganen on mänginud nii Eestis kui Venemaal, räägib temast kui näitlejast. Teatrikunstnikud Vladimir Anšon ja Andris Freibergs (Riia) ning näitlejanna Jekaterina Gorohovskaja (Peterburg) räägivad Nüganenist tööalaste kokkupuudete kaudu. Soome kirjandusteadlane ja estofiil, Tammsaare tõlkija Juhani Salokannel mõtiskleb Nüganeni Tammsaare-tõlgenduste üle teatrilaval. Teatriteadlased Ivika Sillar ja Lea Tormis vaatavad Nüganeni loometeele alates lavakunstikooli aegadest. Boris Tuch vaatleb põhjalikult Nüganeni tegemisi Venemaal, mis on aga teemana laienenud rännakuteks ka vaimsetes ruumides. Teise osa moodustavad kolm põhjalikku intervjuud Elmo Nüganeniga lähedalt Linnateatris koos töötanud inimestelt: näitleja Indrek Sammulilt, Linnateatri muusikajuhil Riina Rooselt ning direktor Raivo Põldmaalt. Kolmandas osas heidetakse pilk Nüganenile kui pedagoogile – vestlusringide ja kirjutiste kaudu saavad sõna tema õpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli XX lennu vilistlased ja XXV lennu üliõpilased. Neljandas osas räägib Elmo Nüganen endast ise kolme varasemalt ajakirjas Teater.Muusika.Kinos, Teatrielu ’99-s ning Lavakooliraamatus ilmunud intervjuu kaudu. Viienda osa moodustab Elmo Nüganeni loominguline biograafia – ülevaade tema lavastustest, rollidest, filmidest. Rohke põneva pildimaterjaliga raamatu on kujundanud eesti üks parimaid raamatudisainereid Angelika Schneider, kelle töödest viis valiti Eesti kauneima raamatu võistlusel 25 parima hulka. Koostajad ja toimetajad: Triin Sinissaar, Anu Lamp, Kalju Orro, Ruudu Raudsepp