Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Oleme Soo Uulitsas käinud nüüd mitu korda burgereid söömas ning alati väga rahule jäänud. Seekord mõtlesin, et võtan liha. Valitud sai Grillitud antrekoot punase veini kastme ja Uulitsa käsitöökartulitega. Küsiti küpsusastet, valisin mediumi, lausa toodi seest söödamatult toores lihatükk, mis oli ka väga mage.
Seega - eelroogasid ja burgereid soovitan, kallist lihapraest hoidke eemale.”

“Kui niisama vaja kusagil õlut juua ja sõpradega jutustada, siis on täitsa ok koht, nagu sisuliselt iga pubi, aga kui mõelda seal ka süüa, siis.. EI. Rõve ebakvaliteetne ja kole toit. Burger nt nägi välja selline ja maitses ka nii nagu eeldada võiks sellisest:

”

“Olen oma elus näinud ikka igasugu asju, aga tänane lõuna oli ikka täielik üllatus.
Värskelt laienenud Ülemiste keskuses on kõrvuti mitu uut söögikohta, üks neist Vapiano, kuhu otsutasimegi sööma minna. Ega osanudki midagi valida, menüü soovitus oli Diavolo pizza. mis kõlas päris hästi - olen seda enne paaris kohas söönud, nii et suu õhetab. Tellisingi siis, lisaks veel sinihalitusjuustuga.



9.90€”

“Lõpuks sai ära käidud selles restoranis ning jäin igati rahule. Tegemist on väikese restoraniga, kus ilmselt kokku maksimum 30 istekohta.

Esiteks meeldis juba hubane õhkkond. Vaikne lounge muusika ja kreemjas valged toonid nii mööblil kui seintel. Juurde annavad isegi veidi kulunud efektiga lagi ning vana laotud kivi kohad paaris kohas.

Muidugi olid lausa võrratud toidud, Esiteks võtsime suupistevaagna, kus vaatas vastu palju uut ja põnevat. Selle vaagna peale oli minule, kui mitte taimetoitlasele nii palju uusi maitseid, et pea hakkas lausa ringi käima. Eelroa järgselt võtsin kõrvitsa-bataadi-kookose püreesuppi. Siinkohal on tegemist väga huvitava roaga. Esmalt püree justkui sulab suus. Just sellise pehme ja kreemja konsistentsiga, mis pole liiga paks ega liiga vedel- just paras. Kuid algne siidjaspehme ja mahe maitse asendub mõne sekundi möödudes vürtsika järelmaitsega, mis ergastab meeli ja on huvitav üllatus. Lisaks võtsime kõrvale kannutäis vürtsika Ayurveda teed, mis lõhnas nagu piparkook ja maitses nagu pehmed talveõhtud. Seal oli palju kaneelikoort sees ja tegi seest lausa soojaks. Teed on selles restoranis toodud Chadost, mis toob maale Jaapani teed.

Lõpuks ei suutnud me magustoitu enam proovida, kuna kõht oli lihtsalt nii täis ja näod särasid rõõmust.

Ka teeninduse koha pealt ei saa midagi kurta. Noored väledad neiud, kes valmis igale küsimusele vastama ning tunnevad suurepäraselt pakutavat menüüd ning nende koostisosi. Ka hinna poolest on täitsa okei, selline pigem keskmine. Aga toidu kvaliteediga võrreldes on igati oma hinda väärt.

Ainukeseks miinuseks minu jaoks on raskus sinna pääseda. Nimelt tuleb iga käik ette reserveerida, kuna nõudlus on suur ja koht ise üsna väike. Nädalavahetustel võivad järjekorrad olla lausa mitu kuud, kuna broneeritakse õhtuks ka terve restoran, mitte ainult laudu.

Kuid soovitan soojalt igaühel minna ja ise ära proovida. Tõesti supermõnus koht, kuhu loodan edaspidi veel sattuda. Tuleb varakult juba planeerida, siis saab laua samuti.”

“Veinide valik on hea, sealt tasub eelkõige otsida kallimaid veine, alla 10 euri pole suuremat lootust midagi leida. Aga häid veine on paras hulk. Töötajad on ka väga asjatundlikud ja pakuvad lahkelt abi.
Ainult gurmeetoodete valik ei ole suurem asi.”

“Peale Top Restorani sulgemist toimis samades ruumides mõnda aega TOP-80 nimeline söögikoht. Ka see oli üsna õudne, aga see praegune Viento on õudsam veel.

Tundub et teenindajad olid kõik esimest päeva tööl. Lapstööjõud, võimalik et suveks raha teenima saadetud. Letist kõndisid eelmised kliendid ainukese menüüga lauda ja päevaprae tahvli peal oli kirjas ainult PÄEVAPRAAD: SELJANKA. Seljankaisu siiski ei olnud ja väikse palumise peale tõi teenindaja kuskilt lauast menüü. Meie järel seisnud klientidele aga ei toonud midagi.

Toitude nimetused tulid teenindajale suure üllatusena, ta küsis iga asja peale tugeva lasnamäe-aktsendiga "miida?" ja kõike tuli mitu korda üle korrata.

Suveterrass on selline.. kuidas öelda.. päevinäinud, Saku päikesevarjud katkised ja tuulega ümberminemise äärel. Lauad olid koristamata, ise tõstsin nõud ühe laua pealt teise peale, et kuskil istuda oleks. Kummaline tundus ka see, et äraviimata nõud ei olnud tühjaks söödud. Natuke songitud küll, aga suures osas kõik söömata.
Kui päiksevari tuulega ümber hakkas minema, kolisime tuppa istuma.



Sisemus on jäänud TOP-80 värvidesse, samuti on alles nõukaaegsete vimplite kollektsioon lae all. Võimalik, et lapstööjõud sinna ei ulatu ja redelit ei ole neile eraldatud.



12 minutit peale tellimist saabus seenesupp (4.20€). Korralik paks soust, sellist paneks kartulite peale.



36 minutit peale tellimist saabusid teised tellitud toidud: seakaelakarbonaaT ahjukartulitega (6.50). Just nimelt karbonaaT oli menüüs kirjas. Liha ja kartulid olid moosiga üle valatud, natuke jõulutunne oli süüa liha moosiga. KarbonaaT oli mõnevõrra toores, vintske ja seest roosakashall. Väljas seisnud koristamata nõud tulid meelde.



Pasta fetajuustupestoga (5€). Väga õline ja palju rohelise oliivi viile, aga suhteliselt jälgi maitsega.



Väga kahju, et need õnnetud välismaalased, kes jahiga Tallinnasse saabuvad, suure tõenäosusega just Vientosse sööma satuvad. Vähemalt rääkisid kõik teised kliendid mõnes välismaa keeles. Kui nad 100 meetrit Pirita tee poole viitsiks edasi kõmpida, oleks mulje Eestist oluliselt parem.”