Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Olen selles pubis juba korduvalt käinud. Algselt võlus mind liiter puruteed soodsa hinnaga. Tuuakse presskannus ilusti lauda ja maitseb ka hästi. Vägev sõbraga jagamiseks. Toitude üle ka kurta ei saa, kogused on vägagi normaalsed ja hinnad head. On nii korralikku toitu, kui ka snäkke, pizzasi, pannkooke. Koht ise on ka puhas, lauad koristatakse ruttu ära, tualettruumid kenad. Teenindus....no teenindus on super:)! Kiire, sõbralik, korralik, vastutulelik. Ka soovitada osatakse menüüst toite. Lisaks saab toitu ka kaasa osta. Igatahes, kõik on nii nagu olema peab ja paremgi!:)”

“Sattusin Pulli suurema seltskonnaga pooljuhuslikult, aga olin juba varem sellest kohast palju head kuulnud. Teenindus oli meeldiv, naeratav, sai inglise keeles kenasti hakkama. Võibolla paar jooki läks segamini, aga inimesi oli ka palju, ei saa pahaks panna.
Menüü on pikk ja huvitav, ise maitsesin lihavalikut 3-4le (79€), rebitud sealiha ei ole mu lemmik, part oli võrdlemisi hea, aga suurim üllataja oli veiseribi, mahlane, rasvane, väga väga väga maitsev. Steik olla samuti väga hea (29€).
Oleks mõnus kui saaks ukse ette parkida, aga ruumi on seal vaid elanike jaoks kui sedagi. Muidu fantastiline koht.”

“Põrgu näeb võrreldes teiste vanalinna söögikohtadega ikka üsna erinev välja. Kõigepealt jääb silma absoluutselt igasuguse tekstiili puudumine sisekujunduses, valgete kiviseinte ja võlvidega keldris on lihtne must sepistatud rauast mööbel ja laes samasugused sepistatud valgustid. Vanalinna konteksti siiski sobib selline lähenemine hästi ja hoolimata raudtooli karmist väljanägemisest ja paarikümnekilosest raskusest oli sellel ka istuda üllatavalt mugav. Ja laud ei kõikunud. Selle ees peaks lisaplussi andma. Alguses kergelt jahmatava interjööriga harjub minutitega. Kuid mitmesugustest vanalinna pehmetest ninnu-nännu-diivanibaaridest eristub Põrgu täielikult. Ja Põrgu oli vähemalt täna küll üsna jahe koht, räägitagu üle tee asutuses mida tahes. Isegi veidi liiga jahe.



Sõin päevapraadi, milleks oli sealiha-köögiviljapada rosmariinikartuliga. Pildilt hästi aru ei saagi, millest see koosneb - aga nende rediseviilude all oli päris tõsiseltvõetav kuhi liha, ma ei mäletagi et päevaprae lihakogus oleks kuskil nii suur olnud. Ja see liha oli oi kui hea. Koorega kartulid sobisid ka kõrvale ülihästi ja mulle meeldis, et kokk kartuliga üle ei pingutanud.
Vanalinnas nii soodsa hinnaga nii head sööki ei oleks osanud loota, eriti veel päevapraena. Tase!



Muljetavaldav on Põrgu õllevalik, leti taga kõrgub õllekraanide mets ja menüüst loen kokku tervelt 13 vaadiõlut! Neist ükski ei ole aga tavapärased sinise ega punase sildiga, vaid esindatud on maailma parimad õlled igale maitsele. Eestit on kusjuures valitud esindama Saaremaa Pihtla talu õlu ja veel ka Viru Õlu Toolse ja Palmse. Ka pudeliõllede valik on enam kui külluslik ja nende puhul on samuti valik tehtud pigem maitse ja mitte kättesaadavuse lihtsuse järgi.
Kuna lõuna ajal ei saanud rohkem kui 0,3l lubada, siis pean kindlasti tagasi minema.

Eraldi tahaks kiita meeldivat ja kiiret teenindust, toidud saabusid samuti kiiresti. Meeldiv, et päevaprae kõrvale näiteks pakuti leiba lauas. Leib oli iseküpsetatud ja väga hea.

Ja üks suur pluss on Põrgul veel - selline ebaviisakas asi nagu telefonihelin vestluse ajal on välistatud, sest mobiililevi puudub täiesti.”

“Läksime elamust saama nii toidu,teeninduse ja interjööri näol. Interjööri koha pealt annan poolikud punktid, kuna restorani pool oli maitsekalt heledates toonides kujundatud, aga lounge poolega oli kerge möödapanek. Ümara kujuga diivanid olid taevasinised ja nende kõrval tsoonis oli sinepikarva toolidega eraldatud ala. Omavahel nad kokku ei läinud mitte kuidagimoodi. Laud oli saiapurune ja seal ilutses selline klaasist surnuaia-õueküünal. Küünalt ei tahtnud keegi põlema panna. Vähemalt oli ilus vaade merele ja näime päikeseloojangut, see oli ka ainus ilus asi lounge tsoonis.
Teeninduse koha pealt suurimad miinused, sest teenindaja vist väga ei osanud eesti keelt, aga tegi näo, et saab aru vähemalt:) Küsides, mis minu eelistatud salatis veel on peale muna ja krevettide(mida oskasin ka menüüst lugeda) pidi olema vaid jääsalat. Olgu, ma võtsin selle, tundus selline hea valik olevat, mis siis, et sisaldab vaid paari komponenti. Mu kaaslane võttis coca ja pasta. Coca asemel oli Pepsi ja plastikpudelis, nii seda serveeritigi. Samas, kallati Pepsi pooleli klaasi ikka välja, aga plastikpudel ilutses meil laual endiselt. Toite ootasime väga-väga kaua. Ikkagi restoran, samas meie valikus olid suht lihtsad toidud. Kui lõpuks söögi kätte saime olin ma väga pettunud see nägi välja nagu ma oleks ise endale kiiresti salati kokku vorpinud ja mu kaaslase pasta oli sama õudne, lipsumakaronid kuskil kleepuva olluse sees. Mu salat oli kaks korda rammusam, kui teenindaja mulle lubas, minu imestuseks oli seal nii palju majoneesi, et veerand Hellmansi purki kindlasti.Garneering minu toidul oli olematu, suur hunnik salaltit koos majoneesiga. Kahjuks ma majoneesi ei armasta, eriti veel nii suures koguses. Noppisin siis krevetid, tomatid ja muna, kogu mu õhtusöök. Mu kaaslase pastal oli garneeringuks näputäis murulauku lohakalt kausiseravad. Jah, kausi, sest pasta oli sellises kausikeses nagu Hiina kiirrestoranis. Muidugi selle oldud aja jooksul ei viitsinud teenindaja kordagi kõsima tulla, kas kõik on ok, kas me soovime veel midagi, juua, magustoitu? Mitte midagi. Lõpuks läksime pettunult leti taha arvet maksma. Selline väga ebameeldiv kogemus.”

“Seal otsisin kõik ruumid läbi ja teenindajat ei leidnud. Istusin lauda, lõpuks teenindaja köögist ka tuli ja mind märkas, aga lähema 10 minutiga ei saabunud. Lahkusin ära.
Toitu pole saanud, teenindus on 0, keskkond on huvitav (puuriit sees), aga kõik haises higi järgi. Endiselt pakub toit huvi, aga paistab, kas jõuan sinna.”

“Käisime sõbraga eelmisel nädalal Rae Meiereis. Olin eelnevalt teinud veidi eeltööd ja teadsin, et seal on eestimaine toit, oma meierei, elus kitsekesed ringi jalutamas.

Kahjuks saime suure pettumuse osaliseks. Kui olime lauda istunud ja ligi minuti menüüd uurinud, siis mõlemad kaaslasega tundsime end häirituna kohutavalt valjust tympsust. Kui ettekandja saabus, küsisime kas oleks võimalik muusikar veidi maha keerata, et meil oleks võimalik omavahel ka ilma karjumata suhelda. Ettekandja teatas, et ei kindlasti mitte, sest selline on nende restorani kontseptsioon ja boss ei luba seda muuta. Tõusime ja ütlesime et lahkume. Siis tormas kohale teine inimene, ametikohal veidi kõrgemal tasemel. Ka tema teatas resoluutselt et muusika valjusust reguleerida ei saa, aga pakkus meile kohti nn terrassi poolel, kus veidi vaiksem. Kui maha istusime ja tellimuse tegime siis mainis teenindaja, et me pole ei esimesed ega jää ka viimasteks inimesteks, kes ei kannata välja seda õudset müra. Sellest saime aru, et ka vaesed teenindajad on pidevalt kahe tule vahel. St boss ei luba muuta tympsu vaiksemaks ja kliendid pahandavad...

Toit oli hea, kuid kuna lahkusime sellest kohast peavaluga tympsu tõttu, siis tagasi pole plaanis minna ja ei soovita seda ka kellelegi teisele, enne kui kui pole lahendatud kõva tympsu probleem.

Kahjuks ei näinud ka reklaamitud kitsekesi, mis samuti oli pettumuseks.”