Dear Emma, Sweet Böbe  (1992)

73. Dear Emma, Sweet Böbe (1992)
Istvan Szabo

Pärast mitut suure eelarvega tehtud koostööfilmi eri maades pöördub Istvan Szabó filmiga „Armas Emma, kallis Böbe“ tagasi koduse Ungari teema juurde.

Film on teostuselt üsna odav, sündmused leiavad aset põhiliselt loomulikus keskkonnas, puuduvad suurejoonelised paviljonivõtted. Nii lavastas ta oma esimesed filmid 1960ndate teisel poolel. Jäädvustatakse ajaloolise murrangu seisundit, sotsialistlik süsteem on kokku varisenud ning demokraatia asendamas vana käsukorda. Kujutades kooli kui üht ühiskonna keskset institutsiooni, annab režissöör veenva pildi muudatusprotsessi valulisusest. Peategelastest kaht noort vene keele õpetajat enam ei vajata, sest seda ainet koolis nüüd ei õpetata, ning nad tulevad maalt linna ja joobuvad vabadustundest. Moekas uus elulaad haarab nad endasse, sinna juurde kuuluvad välismaalastest juhututtavad, valuutaga hangeldamine, prostitutsioon ja muud piiranguteta ühiskonna ahvatlused.


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Vidal Sassoon: The Movie (2011)

74. Vidal Sassoon: The Movie (2011)
Craig Teper

Vidal Sassooni nimi on enamikule meist tuttav šampoonipudelitelt, kuid tegelikult kuulus see mehele, kes viis läbi revolutsiooni kääride abil. Üsna õnnetu lapsepõlvega poisist sirgus soengumeister, keda ei huvitanud see, mis juba moes oli, vaid kes alati tahtis proovida midagi uut. Ta pidi noorelt tööle hakkama ega saanud minna ihaldatud arhitektuuriõpingutele, kuid tema karjäär kulges kiires tõusujoones just tänu geomeetrilistele arhitektuurist mõjutatud soengutele, mille loomisel sai Vidal oma loovust maksimaalselt rakendada. Ta muutis seda, kuidas naised välja nägid. Vidal Sassoon on öelnud, et ainus koht, kus edu eelneb tööle, on sõnaraamat. Tema edule eelnes meeletult palju õppimist, eksperimenteerimist, töötamist. Õpipoisina alustanud Vidal avas omanimelise juuksurisalongi Londonis, siis New Yorgis, mõne aja pärast järgnes juuksetoodete sarja lansseerimine, millest kasvas edukas rahvusvaheline äri. Ilmselt on ta seni kõige kuulsam ja rohkem saavutanud juuksur kogu maailmas. Dokumentaal Vidalist valmis vaid paar aastat enne tema surma, kuid filmimise ajal juba üle 80aastane härrasmees on tõeliselt vitaalne ja tema hoiakut tasuks eeskujuks võtta paljudel. Ta peegeldab kõike olnut ning küsib endalt, kuidas see kõik juhtus. Film annab sellele küsimusele vastuse.


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
The Eternal Return of Antonis Paraskevas (2013)

75. The Eternal Return of Antonis Paraskevas (2013)
Elina Psykou

Ühel päeval kaob kuulus Kreeka hommikutelesaate juht Antonis Paraskevas nagu tina tuhka ja inimesed hakkavad kahtlustama, et mees on inimröövi ohvriks langenud. Tegelikult on inimröövi taga Antonis ise, abiks tema produtsent ning põhjuseks pidevalt langevad telereitingud ning isiklikud võlad.

Elina Psykou mõnusalt absurdne debüütfilm, mis kohe end Kreeka uue laine filmide ritta seadnud on, teeb PÖFFi pikaajalisemale publikule rõõmu ka peaosatäitja valikuga – Antonise rolli teostab meisterlikult Christos Stergioglou, keda PÖFFi publik võib mäletada 2009. aastal linastunud Kreeka filmist „Koerahammas”.

Helen Vinogradov


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Miracle (2013)

76. Miracle (2013)
Juraj Lehotský

Ema sunnil kasvatusasutusse saadetud 15aastane Ela on teismeline, keda ahistavad autoriteetide seatud piirid. Välisilmast ära lõigatuna hoidub ta omaette ja veedab aega oma 30aastasele turvamehest kallimale Robyle kirju kirjutades. Uusaastapidustuste käigus parandusmajast jalga lasknud, kolib Ela Roby juurde raudteealusesse garaaži elama. Ela lepib kallima narkosõltuvuse ja väljavaadeteta tulevikuga ning läheb koguni nii kaugele, et pakub Roby võlgade kustutamiseks oma keha välja. Kuigi see tehing läheb korda, on Ela Roby hoolimatuses pettunud ning naaseb kasvatusasutusse. Seal ühest suhtest teise pendeldades on Ela sunnitud langetama otsuse, mis toob ta ellu suure muutuse.

Režissöör Juraj Lehotský ammutas selle sotsiaaldraama loomiseks ainest ühe tüdruku elust, kellega ta kunagi päriselt tutvus. Lavastaja enda sõnul oli filmi eesmärk „näha tüdruku elu sellisena, nagu see on. Elada tema elu oma väikese saladusega, kogu selle lihtsuses ja tavalisuses.”

– Dimitri Eipides, Toronto FF


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Kami’s Party (2013)

77. Kami’s Party (2013)
Ali Ahmadzadeh

Negin veedab mõne päeva puhates koos oma noormehe Omidi ja õe Nazaniga Kaspia mere äärses villas. Olles juba mures Omidi pärast, kellest pole pärast viimast pidu midagi kuulda, sõidab Negin oma sõbrannaga Teherani poole, Lavassanisse, et mina järgmisele peole nende sõbra Kami juurde. Teherani on pikk maa ning tüdrukud veedavad seda läbides mõnusalt aega, hoomamata, et neid ootab pagasnikus üllatus.

Autor, kellel pole olnud täielikku vabadust näidata jõukamate Iraani noorte elu nii, nagu ta tegelikult soovis, on peitnud selle road-movie-formaati, mille kulgemise käigus õpib vaataja üllatavalt palju selle kohta, kuidas Iraani suuremate linnade rikkurite võsukestel pulbitseb teistmoodi, hästi hoitud salaelu.

Maria Reinup


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Forget Me Not (2012)

78. Forget Me Not (2012)
David Sieveking

David kolib taas koju, et hoolitseda oma dementse ema Greteli eest sel ajal, kui tema isa Malte, kes on viimased viis aastat ema eest hoolitsenud, puhkab. David on korraga nii poeg, hooldaja kui ka dokumentaalfilmitegija. Üheskoos elavad poeg ja ema läbi küll toredaid momente, samas Greteli seisund halveneb.

David ja Gretel järgnevad Maltele Šveitsi, kus paar 1970. aastatel elas. David kohtub Šveitsis vanemate sõpradega ning õpib oma vanemaid tundma hoopis teises valguses.

Pärast 40 abieluaastat on Gretel ja Malte lähedasemad kui kunagi varem. Oma pulmaaastapäeval sõidab paar Hamburgi, kus nende armulugu algas. See jääb nende viimaseks ühiseks reisiks. Greteli haigusest saab Davidile filmiprojekt, mis on tema armastusavaldus nii elule kui ka oma perekonnale.


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne: