PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

67. Scatter My Ashes at Bergdorf's (2013)
Matthew Miele

Lihtsustatult öeldes on Bergdorf Goodman (BG) kaubamaja. Aga tegelikult on see midagi palju enamat – moemeka, klubi, impeerium – tõeline American Dream. Kõik disainerid soovivad oma loomingut seal müüa, kõik fashionista’d ihaldavad seal poodlemas käia. Kuid vaid vähesed saavad seda endale lubada, sest see koht on vaid parimatest parimatele (loe: rikkaimatest rikkaimatele). Ei ole just tavapärane, et klient (Yoko Ono) helistab jõuluõhtul ja ostab korraga ligi 70 karusnahkset kasukat ... Marc Jacobs, Tom Ford, Nicole Richie, Anna Wintour, Vera Wang, Karl Lagerfeld, Joan River, Iris Apfel, Giorgio Armani ja Michael Kors on väike osa kuulsatest moega seotud isikutest, kes filmis üles astuvad. Moedisainerite jaoks on BG unelmate sihtpunkt – sealt on alguse saanud paljude tuntud moemarkide tähelend. Kui disaineri looming kaubamaja jaoks välja valitakse ja käed lüüakse, on see nagu abieluleping, mida nii lihtsalt ei lõpetata. Kui su kollektsioon pole BG jaoks piisavalt hea, pole sind moemaailma jaoks olemaski. Dokumentaalfilmi peategelane on väärikas vanuses kaubamaja koos oma eriliste töötajate, partnerite ja klientidega. Tegelikult on filmis jäädvustatud palju enamat – see on oluline peatükk USA luksusmoe ajaloost, selle arengutest ja kesksetest karakteritest.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

68. Mandariinid (2013)
Zaza Urushadze

Abhaasia sügis on imeilus. Mandariinide küpsemise aeg. Iga üksik mandariin on nagu lõõmav päike, täiusest pungil. 1992. aasta aga läheb ajalukku kui Abhaasia vabadussõda, aastakümneid hõõgunud vaen grusiinide vastu, mis nüüd on küpsenud vabadussõjaks.

Kahe sõdiva poole vahele on jäänud seal põliselt paiknevad Eesti külad. Valdav osa eestlasi on oma maad ja majad maha jätnud ja läinud tagasi kas ajaloolisele kodumaale või mujale. Järele on jäänud kaks vanameest Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber Markus (Elmo Nüganen), kes on otsustanud korjata puudelt küpse mandaarinisaagi.

Sõda jõuab lõpuks ka nende õuele ja võitlema hakkavad kirjutatud ja kirjutamata seadused, ajaloolised traditsioonid, inimlikkus ja ebainimlikkus. Lembit Ulfsak ja Elmo Nüganen teevad suurepärased rollid ja grusiinist režissööril Zaza Urushadzel on õnnestunud tekitada fenomen: tegu on pesuehtsa gruusia filmiga, aga sellest voolab välja väga hõrku eestimeelsust ja eesti atmosfääri. Õnnestunud on tabada midagi väga olemuslikku mõlemale rahvale.

Tiina Lokk

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

69. The Notebook (2013)
János Szász

Ungari, 1944. Tavaline perekond, kust isa läheb pärast põgusat koduskäimist taas rindele. Ema otsustab kaksikud poisid viia maale vanaema juurde, sest seal näikse olevat suurem lootus ellu jääda. Õieti on tegu taluga väikese provintsilinna ääres, ja õieti on vanaema alkohoolikust julmur, kes vennad oma raudsele distsipliinile allutab. Vähemalt näiliselt. Poisid ei jää aga abituteks ohvriteks, vaid hakkavad treenima meelekindlust ja sitkust. Ärevas ja puudust kannatavas keskkonnas pole kerge liitlasi leida; nurkaaetud inimestes tärkab julmus ja hoolimatus. Ka lahutamatute vendade karastumisest, mille eesmärk on ülekohust ja valu võita, kujuneb balansseerimine kurjuse äärel.

„Kaustik” on Agota Kristofi romaani järgi vändatud halastamatu film, milles jutustatud lugu meenutab sünget muinasjuttu kurja nõia majja sattunud lastest, kes tulevaste kangelastena peavad läbima hulga katsumusi. II maailmasõda on iseäranis Ida-Euroopa jaoks periood, millest kajab kohutavaid ja inimsuse haprasse keskmesse tungivaid motiive. Siiski näib, et kirjanikud ja filmitegijad külastavad seda ajastut teatava ettevaatusega. Kulub enesekindlust, et uskuda oma looming olevat teemale vääriline.

János Szász on ülesandega hakkama saanud ja loonud teose, mis üksnes ei hoia lakkamatu pingega vaatajat ärevil, vaid puudutab julgelt eksistentsiaalseid küsimusi, millele lõplikku vastust anda ei olegi võimalik.

Martin Oja

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

70. Like Father, Like Son (2013)
Hirokazu Kore-eda

Oma parimates kolmekümnendates arhitekti Ryota Nonomiya elu on pealtnäha ideaalne. Aina kiiremini liikuv karjäär edukast arhitektuurifirmas, mehe hiliseid kojutulekuid alati naeratusega vastu võttev armastav abikaasa Midori ning imearmas kuueaastane poeg Keita, kes võlub kõiki algkooli sisseastumiseksamil rääkides, kui mõnus on isaga tuulelohesid meisterdada. Aga ootamatult hakkab Nonomiyade unelmasse tekkima aina rohkem mõrasid.

Tegelikult on lugu tuulelohedest ainult õpetajate meelitamiseks päheõpitud hädaabinõu ning Ryotat huvitab elus vaid karjäär. Selleks ettevalmistused ei alga iialgi liiga vara, isegi siis, kui tegu on tema kuueaastase pojaga. Krahh saabub koos algkooli vastuvõtmiseks vajaliku vereanalüüsiga, kus selgub, et Keita polegi oma, vaid imikuna läinud sünnitusmajas vahetusse lihtsakoelise ning elektritarvete müügiga tegeleva Saikide perekonna samaealise võsukese Ryuseiga. Haigla ning Ryota vanemate soovitusel peaksid perekonnad traditsioone arvesse võttes lapsed tagasi vahetama – kuid kumb on elus olulisem, kas vere- või hingesugulus?

Jaapani filmikunsti suure humanisti ning ühtmoodi ennast kommerts- ja autorifilmis kodusena tundva Hirokazu Kore-eda „Nagu isa, nõnda poeg” on südantsoojendav ning ajatu draama lapsevanemaks saamisest ning kasvamisest ja nendest imelistest hetkedest, mis muudavad suurte ja väikeste elu õnnelikuks.

Sten Saluveer

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

71. Heli (2013)
Amat Escalante

Noor Heli elab oma naise ja perega tehase lähedal äbarikus majas. Ta õde, 12aastane Estela on esimest korda armunud, ning ta poiss, noor politseikadett, soovib koos põgeneda ning abielluda. Teismeliste unistuse tõttu satub perekond keset piirkonnas vohavat vägivalda. Filmi avastseenis ripub mees sillalt alla. See on tavaline pilt Mehhiko ajalehtedes. Aga selle hirmuäratavalt tavalise pildi taga on alati lugu, mis ootab jutustamist. See on Vägivaldse Mehhiko (México Bronco) ülim tipp, mis näitab selgelt, kuidas julma vägivalla nihilism pole lihtsalt pealiskaudne soov surma saada. Režissöör Amat Escalante on öelnud: „Ma ei ürita filmides muljet avaldada, vaid anda edasi nende tegude kurbust. Ma tahan, et mehhiklased vaataksid reaalsusega tõtt.” See on sügavalt sisemusest kostuv appikarje. Vaatamata häirivatele kujunditele peitub filmi tugevus Escalante loodud atmosfääris, pinge all elamise ja pideva hirmu psühholoogilises dimensioonis ning selle näitamises, kuidas asjaolud suudavad murda iga inimese. Kuiv nagu kõrb, terav nagu narkokaupmehe kättemaks on „Heli” sama viljatu kui ümbritsev maastik ning lõikav kui käsitletud teema. Detailideni läbimõeldud film kajastab tegelikkust ilma toonitud keskpärasuseta. Javier Garcia Puerto

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

72. Love Is The Perfect Crime (2013)
Arnaud Larrieu, Jean-Marie Larrieu

Triller, mille pealkirigi kõlab kui kaunis luulesalm, viib meid žanri juurte juurde, mis tegi näiteks kuulsaks Alfred Hitchcocki. Ka selles, vendade Larrieu’de vändatud põnevikus ei puudu keelatud suhted, seks, pingeline meeleolu, pöördelised situatsioonid, kummalised tegelaskujud ja muidugi femme fatale.

Marc (taas suurepärane mäng tänapäeva ühelt kuumimalt prantsuse näitlejalt Mathieu Amalricilt) on 40. aastates vallaline mees, kes elab koos oma veidrikust õega linnakärast eraldatud maamajas kusagil Alpides Prantsusmaa ja Šveitsi piirialal. Marc on ülikoolis kirjandusõpetaja ja tema elu ühe loomuliku osana kuuluvad sinna ka suhted oma õpilastega. Üks sellistest õpilastest on Barbara, kes läheb Marci kutsel mehe maamajja ja pärast koosveedetud ööd sealt ootamatult kaob. Keegi ei tea, miks ja kuidas noor naine majast kadus. Kaks päeva hiljem saab Marc kokku Barbara kasuemaga, kes tahab teada, mis on tema tütrest saanud.

Kui eesti keeles oleks olemas vaste sõnapaarile „wicked fun”, siis see seda just on.

„Armastus on täiuslik roim” pole soovituslik ainult krimkasõpradele, vaid ka neile, kes peavad lugu hästi komponeeritud filmidest, linateostest, mis panevad sind jälgima, kaasa elama ja järele mõtlema.

Helmut Jänes