Põnevusfilmid - Arvustus.com arvustused

“Üsna hea näide sellest, kuidas üht koomiksil põhinevat filmi teha ei tohiks. Filmi suurimaks eeliseks on selle lühidus, aga ega seegi päeva ei päästa. Kaootiline ja igav kogemus.”

“Esmalt suhtusin filmi eelarvamustega, kuid film oli üllatavalt hea ning täis üsnagi ettearvamatuid nalju ja situatsioone. Willis ei pingutanud üle ning suureks üllatuseks mängis Malkovich üsna humoorikat rolli. Peale vaatamist valdasid mind vaid positiivsed emotsioonid.”

“Kuigi režissööri töö on üllatavalt hea, oli plot kohati veniv ning paljud kohad olid piinlikult etteaimatavad. Samuti Affleck mängis jälle endale kodust karaktrit ning seega tekkis paljudes kohtades dejavu tunnet. Sellegipoolest oli üldpildis täiesti vaadatav film ning sobib hästi mõnda igavasse õhtusse, kuid üks eelmise aasta parimaid filme ta kohe kindlasti pole.”

“Kuigi enamik koomiksist lähtuvaid filme ei jõua keskpärasest kõrgemale, ajas see film mul suu lahti. Värske filmi ülesehitus ja vaimustav Nolani režissööri töö viisid mu silmad üle pika aja puhkusele. Vähe sellest, oli filmis ettearvamatuid plot-twiste, hästi läbi mõeldud huumorit ning vapustavat näitlejate tööd. Kogu asja juures mõjus ka hästi fakt, et terve uus Batman-i saaga jutustab hoopis Bruce Wayne-ist, kes on haavatav nagu iga teine inimene ning see loob hoopis kodusema tunde seda filmi vaadates ning muudab kõik kahe korra võrra usutavamaks. Täpselt sama originaalne oli nii lahenduse kui kogu ülesehituse poolest ka saaga esimene osa Batman Begins. Sügav kummardus.”

“Tõeliselt nilbed avatiitrid juhatavad sisse tükikese ajaloost, mis on liiga ähmane ja lõpuni voolimata tegelastest koosnev verest vettind laamendamine. Lugu on lihtne, varitsus kasvab üle tagaajamiseks ja see ei lõppe enne kui keegi pea võrra lühem. Neil Marshall oli lubav lavastaja madalaeelarveliste Dog Soldiers'i ja The Descent'i näol, aga sealt edasi läks asi käest ära. Tundub et meest huvitab rohkem efektne jäsemete ja vere lennutamine, kui tugevad tegelased ja hea sisu. Kui sündmused leiavad aset nii kauges minevikus, siis nendel tingimustel ei mõista, miks see kellelegi korda peaks minema. Filmis leidub pisut meeldivat muusikat ja Fassbenderi hääl sobib hästi jutustaja rolli. Meeldiv Imogen Poots paitab silmi ja Fassbender lisab filmi mingitki särtsu. Seevastu kena Olga Kurylenko ei lausu ühtki sõna terve filmi jooksul, mis oli vaenlase kohta kindlasti asjalik otsus lavastaja poolt, eriti näitleja suhtes kel on rohkem modelli kui näitleja kogemust. Kurylenko kehakeelest ei piisa. Film ei anna midagi juurde ja ei röövi ka paljaks, aga üldiselt on see jant üks talutav ajaraiskamine oma lühikese kestvuse tõttu.”