Rosie (2013)
Marcel Gisler

„Armastus pole midagi enamat kui petlik fatamorgaana,” leiab leebelt vaimuka filmi „Rosie” alguses küüniline homoseksuaalist romaanikirjanik Lorenz. See blaseerunud üheöösuhete harrastaja kogeb peagi, et ehe emotsionaalne side pole suhte puhul sugugi võimatu ning et armuasjad on palju etteaimamatumad kui tema üha fataalsemaks muutuvad raamatud. Kui Lorenz koos oma samuti konfliktse õega kirjandusmetropolist Berliinist kodusesse Šveitsi provintsi naaseb, satub ta vastamisi oma haiglase ema Rosie’ga, võimuka matriarhiga, kes ei loobu mingi tühise infarkti tõttu oma pärastlõunasest sigaretist ega veinist. Rosie, Sibylle Brunneri pilkupüüdvas esituses, kehastab maalähedast, alkoholist ja raevukast sõltumatusest toituvat elujõudu. Ta sekkub mõnuga oma poja kiratsevasse armusuhtesse kirjanikust 20 aastat noorema austaja Marioga. Kui Rosie tervis kehvemaks jääb, tuleb Lorenzil ja tema õel teha tema hooldamise osas raskeid otsuseid ning tuua kapist välja paar peidetud luukeret. Marcel Gisleri teos, mis kandideeris tänavu kuuele Šveitsi filmiauhinnale, on tõeline publikumagnet. Võluvate osatäitjate, võrratute Alpi-vaadete ja klassikalise muusika killukestega ehitud film sõlmib osavalt lahti mõnegi pere- ja armusideme. Lisas OliverL 16.11.2013
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Loe Marcel Gisler Rosie (2013) arvustusi (review)Otsi Google abil: marcel gisler rosie (2013) (review)