Free Range (2013)
7.2
18 hindajat

25. Free Range (2013)
Veiko Õunpuu

Veiko Õunpuu lavastajakäe all valminud „FREE RANGE - Ballaad maailma heakskiitmisest” (stsenaarium Veiko Õunpuult ja Robert Kurvitzalt) on lugu algajast kirjanikust, kes oma tüdruku raseduse tõttu peab väga kiiresti otsustama oma koha üle ühiskonnas, määrama oma suhte sellesse. Aga ühiskond ja selle institutsioonid näivad mehele läbinisti baseeruvat valele ja kodanlik elu näib olevat täiesti ebainimlik ja ahistav. Kui uudis teda tabab, on ta just äsja vallandatud oma töökohalt ajalehe juures ja kavatseb täielikult pühenduda kirjandusele. Kuidas elada nii, et hiljem poleks piinavalt valus mõttetult raisatud elu pärast, jäädes samal ajal härrasmeheks? Millised üleüldse on ühe inimese moraalsed kohustused? Me näeme noort meest üritamas, vähem üritamas ja üldse mitte üritamas, aga täielikult loobumas me teda ei näe. OSADES: Lauri Lagle, Jaanika Arum, Laura Peterson, Roman Baskin, Peeter Volkonski, Rita Raave.


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
28.09.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Kummaline, et nüüdseks neljakümnendates Õunpuud filmis esitatud temaatika (liiati sellisel kujul!) kaamerat haarama inspireeris. Esimesed sünopsised ja teaser olid paljulubavad, aga kinos tuli tõdeda, et kuigi pildilistest klišeedest suuresti pääseti, ei õnnestunud siiski vältida kulunud tulemust, stampe süžees ja karakterites. Kõik tüütult tuttavlikud tegelased, kes pole psühholoogiliselt kuigi veenvad, võetakse järgemööda läbi, ning uut on siin vähe. Seda enam, et Õunpuu ei talla selles filmis temaatilises mõttes mingit uut rada. Vähe sellest, et kohatud tegelased on tuttavad *teistest* filmidest, nad on tuttavad ka ÕUNPUU *teistest* filmidest. Kaua võib üht ja sama klahvi vajutada, olgu pealegi stilistiliselt vähe värskemas (kuigi kaugeltki mitte õnnestunumas) kastmes?

Kuigi kujutatakse rahutut vabaduseotsingut, mis võiks iseenesest olla ju küllalt fantaasiarikas tegevus, kannatab film kroonilise fantaasiavaeguse all ning vabadust ei paista kuskilt. Väikekodanlik tiksumine tundub kujutatud alternatiivi kõrval lausa kutsuv ja sümpaatne! Sest: millise inimese vabaduse mõõduks oleksid Fredi jaburad jauramised? Pirogovi Kunni? Pole mõtet vastandada vabadust ja vanglat, sest nii saab vabaduse sisuks vangla vältimine. Nii saab vabadus lihtsalt vangla kõverpeegliks: praht tuleb panna sinna, aga mina panen SIIA; peab värvima jooneni, aga mina lasen ÜLE; peab istuma sirge seljaga, aga mina KÜÜRUTAN jne. See lahendus on leidlik ja loomulik võib-olla 15-aastase, aga mitte 25-aastase tegelase jaoks. Filmi vaadates ei usu, et Fred võiks olla talle omistatud mõtete autor. Need Baskini loetud read torkavad ülejäänud filmist välja sama võõralt ja reljeefselt kui teised tsitaadid, sest pilt ja lugu lepivad allpool radarit liuglemisega ega paista neid kuidagi toetavat ega süvendavat. Ma olen kindel, et Õunpuul jätkunuks küpset mõtet ja kätt sootuks teist masti vabaduse kujutamiseks ning jääb tema saladuseks, miks ta seda ei teinud. Fredi prototüüp võinuks ses mõttes olla hoopis Fred Jüssi. Sellise filmi tegemiseks tulnuks muidugi oluliselt rohkem vaeva näha, aga küllap tast olnuks rohkem kasu. („Talupoeg on toas!“) Praegu piirduti kriitikaga, aga see jäi virinaks, sest mingeid uusi perspektiive film ei avanud, ning jääb arusaamatuks, miks just SEDA lugu peeti filmilindi ja tuhandete töötudide vääriliseks.

Sihitu kulgemise epitoomiks sai minu jaoks tõkke taga tuututav rekka. Emotsionaalselt ja intellektuaalselt laengult oli kogu film umbes sama tüütu kui see stseen ja kaaderhaaval süvenes tunne, et mina olengi see aina kärsitum autojuht: ei pääse mööda tujutust peategelasest ega jõua temaga samas vaimus tokerdava filmi südamesse. Arvo Pärdi muusika kõrval jäid eksleva noormehe kannatused ülimalt õõnsaks ja nii tekkis tunne, et see on mingi hästi peen nali, millest ma lihtsalt aru ei saa. Sama maitsetult mõjusid – neile eelnenud sadat minutit arvestades – filmi lõpukaadrid ning näisid vaatajat mõnitavana. Valget obest meenutades taban end mõttelt, et oluliselt puudutavamad maailmas ekslemise lood on Juri Noršteini „Siil udus“ ja „Lugude lugu“. Esiti tundub, et nende kahega kõrvutamine on täiesti kohatu, aga nii kummaline kui see ka pole: paralleele jätkub! Ja mul on tunne, et kuskil väga sügaval kapoti all üritab „Free Range“ just nendes kategooriates hiilata, milles „Lugude lugu“, aga ei lisa viimasele küll midagi, ei sisus ega vormis.

„Sügisball“ meeldis mulle väga. „Püha Tõnu kiusamine“ oma pretensioonikuse tõttu juba veidi vähem, aga olen sedagi kolm korda näinud ning mulle väga meeldib selle filmi ambitsioonikus ja sugestiivsus, võime luua oma reeglite ja rütmidega, tuksuv ja lõhnav maailm. „Free Range“ tundub nende kahe kõrval igava ja mugava kähkukana (ja ma polnud saalis ainus „ohkija“). Pettumus seda suurem, et teda nii kaua oodata tuli.

Lohutus: „Tühiranda“ ja „Sügisballi“ lahutas ainult aasta. Nii et järgmine kvalitatiivne hüpe ei pruugi kuigi kaugel olla. Loodan ainult, et Õunpuu sööb enne hoovõtmist võluseeni, hingab suure mahvi naljatubakat, laseb püksirihma lõdvemaks ja vaimu vabamaks... Sest kui „Free Range“ pidi eelmiste filmide otsas olema kuidagi kergem ja katartilise mõjuga, siis selles naerus oli küll liiga palju nuttu.”

30.09.2013 05:16 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +7   -0
Kon-Tiki (2012)
8.8
4 hindajat

26. Kon-Tiki (2012)
Joachim Rønning, Espen Sandberg

Parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud Norra seiklusfilmi KON-TIKI aluseks on kuulsa maadeuurija Thor Heyerdahli legendaarne Kon-Tiki ekspeditsioon, mille eesmärk oli tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased. Norra kalleim filmiproduktsioon ja kodumaa kinoedetabeli konkurentsitu valitseja! 1947. aastal jälgis kogu maailm põnevusega hulljulge norraka ettevõtmist, kes võttis koos väikse kaaskonnaga ette eepilise reisi üle Vaikse ookeani, tehes seda muistsete indiaanlaste eeskujul ehitatud õblukesel balsapuust parvel. Kui ülikoolist välja heidetud ja teadlaste poolt seetõttu vaid asjaarmastajaks peetud Heyerdahl oma teooriaga lagedale tuli, suhtuti sellesse teaduslikes ringkondades skeptiliselt ning sestap otsustas sihikindel norrakas oma hüpoteesi paikapidavust isiklikult tõestada. Kuueliikmeline meeskond asus teele Peruu rannikult ning 101 päeva hiljem randus nende parv Polüneesias, olles läbinud enam kui 8000 km. Hiiglaslikud vaalad, näljaste haiparvede rünnakud ja armutud tormid olid logiraamatusse juba ette sisse kirjutatud. Meeskond pidi kõvasti pingutama, et looduse stiihiate meelevallas ellu jääda. Riskantne ettevõtmine muutis nii maailma kui ka vapraid mehi, kes selles osalesid. 1950. aastal valmis Heyerdahlil ekspeditsioonist dokumentaalfilm, mida tunnustati Oscari auhinnaga. Tema reisimälestused kujunesid aga ülemaailmseks bestselleriks, mida on tõlgitud ligikaudu 70 keelde (sh. eesti k. ilmunud 1957 ja 2004). Kuid see oli alles algus! Thor Heyerdahl pühendas kogu oma elu rahvasterändamise uurimisele ja otsis tõestust kontaktidele muistsete kultuuride vahel – nii seilas ta näiteks papüüruslaeval Ra II üle Atlandi ookeani ja pilliroolaeval Eufrati ja Tigrise jõgikonnast India ookeanile.


Lisas Julie5 02.09.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Õudsalt ilus film. Selliseid eepilisi seiklusfilme pole ammu näinud. Eks peaosalistega oleks saanud võibolla veidi rohkem süvitsi minna, neid huvitavamaks teha aga hea oli ikka. Kes raamatut lugenud, sellele on äratundmisrõõmu rohkem kui enamasti raamatu järgi tehtud filmides.”

02.09.2013 12:13 - Julie5
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Elysium (2013)
7.8
11 hindajat

27. Elysium (2013)
Neill Blomkamp

Oscari-võitjad Matt Damon ja Jodie Foster mängivad peaosi filmi 9. RAJOON ("District 9") režissööri Neill Blomkampi uues ulmepõnevikus ELÜÜSIUM. On aasta 2159. Inimkond on jagunenud kaheks - rikasteks, kes elavad täisväärtuslikku elu Elysiumi-nimelises kosmosejaamas, ja vaesteks, kes asustavad ülerahvastatud ning laastatud Maad. Maa elanikud üritavad meeleheitlikult pääseda kuritegevuse ja vaesuse küüsist ning vajavad hädasti ainult Elysiumis leiduvat arstiabi. Seal üleval leidub aga neid, kes ei peatu millegi ees, et lasta käiku immigratsioonivastased seadused ja kaitsta oma luksuslikku elustiili. Ainus, kes suudab kahe maailma vahelist ebavõrdsust kallutada, on Max (Matt Damon) - tavaline mees, kes peab tingimata Elysiumisse jõudma. Kuna Maxi elu ripub juuksekarva otsas, võtab ta vastu ohtliku ülesande, mis sunnib teda vastu astuma Elysiumi juhtfiguur Delacourtile (Jodie Foster) ja tema erivägedele. Kaalul on rohkem kui Maxi enda elu - Elysiumisse jõudes suudaks ta päästa ka miljonid elud Maal. Eestikeelne peakiri: Elüüsium


Lisas sipsik 31.07.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Omajagu ebaloogilisust (aga ulme puhul on vist ilma selleta üsna raske ka läbi saada), muidu päris ok film. Tujutõstev kogemust just ei olnud ja natuke oli kahju, et see ilus Elyseum, kus ma ise ka hea meelega elaks, niimoodi otsast lagunema hakkas..”

27.07.2014 18:43 - About
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
L'écume des jours (Spray of the Days) (2013)
5.0
2 hindajat

28. L'écume des jours (Spray of the Days) (2013)
Michel Gondry , Charles Belmont

Colin elab väga mõnusat elu: ta on rikas, ta armastab koka Nicolas' valmistatud roogi, klaverokteili (tuletis klaverist ja kokteilist) ja oma sõpra Chicki. Ühel päeval, kui ta Chickiga lõunat sööb, teatab sõber talle, et on tutvunud Alise'iga, tüdrukuga, kelle kireks on samuti kirjanik Jean-Sol Partre (anagramm Jean-Paul Sartre'ist). Peol, kuhu Chick teda kutsus, kohtub Colin Chloéga. Nad armuvad ja abielluvad, kuid Chloé jääb mesinädalatel haigeks. Ajapikku Chloé seisund halveneb. Boris Viani stiilist annab aimu tsitaat: "Mind ei huvita inimkonna õnn, vaid et iga inimene eraldi oleks õnnelik." "Päevade vahu" stsenaariumi kirjutasid kahasse filmi režissöör Michel Gondry ("Roheline Vapsik", "Uneteadus", "Karge meele igavene sära") ning produtsent Luc Bossi. Film põhineb Boris Viani 1947. aasta samanimelisel romaanil, mis ilmus eesti keeles 2001. aastal. Peaosades on Romain Duris ("Südametemurdja", "Populaarne tüdruk") ja Audrey Tautou ("Thérèse Desqueyroux", "Õrnad tunded", "Coco enne Chaneli"). Teistes osades Gad Elmaleh ("Südaöö Pariisis", "Hindamatu"), Aïssa Maïga ("Pariis, ma armastan sind", "Varjatud") ja Omar Sy ("1+1"). Eestikeelne pealkiri: Päevade vaht


Lisas sipsik 31.07.2013
Pane hinne:
Byzantium (2013)
8.0
4 hindajat

29. Byzantium (2013)
Neil Jordan

BÜTSANTS on tunnustatud iiri režissööri Neil Jordani ("Intervjuu vampiiriga", "The Crying Game") seksikas ja stiilne vampiiripõnevik, mille peaosades mängivad Gemma Arterton ja Saoirse Ronan. Ühel päeval ilmuvad Inglismaa rannalinna kaks salapärast naist ning kohe lähevad liikvele kuulujutud - on nad ikka õed või hoopis ema ja tütar? Praktiliselt meelestatud Clara (Gemma Arterton, "007 - Veidi lohutust", "Pärsia prints - Ajaliiv", "Nõiakütid Hans ja Grete") müüb oma keha ning tutvub peagi häbeliku ja üksildase Noeliga, kes pakub naistele ulualust oma mahakäinud hotellis nimega BÜTSANTS. 16aastane Eleanor (Saoirse Ronan, „Keha”, „Hanna”, „Minu armsad luud”, "Lepitus") sõbruneb aga koolivend Frankiga, kellele ta paljastab nende saladuse. Selgub, et Clara, kes on Eleanorist vaid paar aastat vanem, on tegelikult tema ema. Nad on vampiirid, kes vajavad ellujäämiseks inimverd. Ühtäkki hakkavad vaikse väikelinna elanikud salapärastel asjaoludel surema. Näib, et minevik, mille eest naised on põgenenud, hakkab neile jälile jõudma... kohutavate tagajärgedega. Eestikeelne pealkiri: Bütsants


Lisas cantabile 29.07.2013
Pane hinne:
The Bling Ring (2013)
8.3
4 hindajat

30. The Bling Ring (2013)
Sofia Coppola

Neile meeldib kõik, mis hiilgab. Nad joovad palju ja teevad koolist poppi. Nende eeskujudeks on Hollywoodi staarid ning nende eesmärgiks eksklusiivsed asjad, millega kaunistavad end ainult kõige kuulsamad ja ilusamad. See on noortekamp nimega "Bling Ring", kes käib kuulsuste kodudes vargil. Jälgides oma iidoleid Twitteris ja Facebookis, teavad nad täpselt, kuhu minna ning palju aega on neil röövide sooritamiseks. Režissöör Sofia Coppola heidab pilgu noorte maailma, kus oma salajaste soovide täitumise nimel ollakse valmis riskima kõigega. Film põhineb tõsielu sündmustel, mis leidsid aset 2008. aastal, kui noortekamp röövis 3 miljoni dollari väärtuses väärisesemeid Hollywoodi staaridelt nagu Paris Hilton, Orlando Bloom, Lindsay Lohan, Miranda Kerr ning Brian Austin Green ja Megan Fox. Tegemist oli pretsedenditu juhtumiga Hollywoodi ajaloos. Filmis löövad kaasa ka mõned kamba läbi kannatada saanud kuulsused. Eestikeelne pealkiri: Bling Ring


Lisas cantabile 29.07.2013
Pane hinne: