Black Swan (2010)
Darren Aronofsky
Nina (Natalie Portman) on New York City balletitrupi baleriin, kelle kogu elu kuulub tantsule. Ta elab koos oma eks-baleriinist ema Ericaga (Barbara Hershey), kes toetab oma tütre püüdlusi haiglase pühendumusega. Kui teatri kunstiline juht Thomas Leroy (Vincent Cassel) otsustab vabaneda priimabaleriinist Beth MacIntyre’st (Winona Ryder), et alustada uut hooaega ”Luikede järve” ning uue staariga, osutub tema esimeseks valikuks üllatuslikult just Nina. Aga tal on tõsine rivaal: San Franciscost saabunud uus tantsija Lily (Mila Kunis), kes suudab Leroyle kiiresti muljet avaldada. Eestikeelne pealkiri: Must luik. Lisas supernina 13.02.2011
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
“Mulle väga meeldis. See kõigepealt. Aga muidugi, kohe näha, et mehe tehtud film - võti naise psühholoogiasse ja kõikide frustratsioonide alus on seks (või selle puudumine). Artisti loomepiinad oleks võinud ikka vähe originaalsemalt lahendada, eriti kuna materjali selleks ju tegelaskujus jagunuks. Teine aspekt, mille kallal norida puudutav mehi-balletitantsijaid, kellel seal õnnestus koheselt kõik, kes ei rivaalitsenud ja mõjusid üldse vaid kui nukud illustratsiooniks. Üsna proosaliselt kujutatud baleriini igapäev, ragisevad varbad, verised murdunud küüned. Psühholoogiatudengitele hea ülesanne üles lugeda kõik häired, mis peategelast vaevasid - anoreksia, dermotillomaania, paranoia... Film on hea, sest kohati küll aru ei saa, kust lõppeb reaalsus ja algab unenägu või psühhoos. Kui algas lõpp-vaatus (esietendus) hingasin sisse ja välja tõesti alles pärast lõputiitreid. Filosoofiakursusest kummitama jäänud tõdemus "tõeline kunstnik sooritab enesetapu, sest saab aru, et tema ise on kunsti kõrval liigne" täitus sisuga. Kellel on elus jäänud väheseks kirge või inspiratsiooni, vaadake kindlasti! Lisaks ka hea muusika.”