Chedi - Suurepärane köök, väga meeldiv teenindus - Arvustus.com arvustused

“Aasia köök on väga lai mõiste, eks. Juba kasvõi Tallinnas leiab nii alumise otsa kiirsöögi-hiinakaid kui ka väga väärikaid aasia söögikohti. Chedi ajab nende viimaste lati õige kõrgele.
Kummaline, et kõrgklassi restoran saab juba sisse astudes esimesest hetkest tunduda niivõrd hubane. Sisekujunduses domineerib dekoratiivkivi seintel, tumedast puust lauad-riiulid, hästi on rõhutatud ka vanalinnale omaseid võlvkaari (mu meelest kõrvalmajas asuvas Bocca restoranis on samasugused, ainult sambad on paljad). Ühes seinas on päris vägev ja kõrge kiviskulptuur, ei teagi, mida see sümboliseerib või kas jäi lihtsalt seintest dekoratiivkivi üle, aga no lahe et selliseid ebapraktilisi sambaid tehakse, see pole isegi mingi kamin, lihtsalt keset tuba kivitorn.
Söögid. Proovisime eelroogadest dim sum'i seente ja köögiviljadega ja "Jasmiini teega suitsutatud orgaanilist searibi" , ma lihtsalt tahtsin teada, mis asi see selline on. Dim sum oli väga maitsev, väiksem pealt lahtine on mõnus ampsukas, aga suurem pelmeenikujuline küll tervelt suhu ei mahu, õnneks on tainas piisavalt pehme ja kleepuv, et mitte pulkade vahelt põrandale pudeneda. Searibi oli naljakas kogemus. Tellides ma ei mõelnud sellele, et söömiseks on mul ainult pulgad. Aga - kuna liha on väga pehme, siis tegelikult on peale väikest harjutamist võimalik ka ribi pulkadega kenasti lammutada, alles ribide vahelt liha kätte saamiseks otsustasin, et tegemist on ikka finger food'iga :)
Pearoaks sai proovitud meega küpsetatud sealiha seesamiseemnetega ja röstitud parti punase pipra kastmes. Sealiha on väga hea, kuigi täiesti teistsugune kui näiteks legendaarne sama nimega sealiha Villa Thai's, kus kaste on tumedam ja intensiivsema maitsega kui liha ise. Chedi puhul on väga äratuntav see pekikõrne, krõbeda peki maitse, kuigi liha ise ei ole üldse pruun ega kõrbenud. Mulle aga juba lapsest saadik see maitse on väga armas ja selle eest tulevad maksimumpunktid. Mee magusa maitse eest veel stiilipunktid pealekauba. Part oli ka väga hea, mahlased küpsetatud liharibad beebi-hernekaunadega.
Lihataldrikud on päris suured, kõhu saab täis ka ilma eelroata. Riis tuuakse lahedas kookosest (?) kaanega topsis, ehk kui kõike ära ei pane, siis ei jahtu ära nagu tavaliselt kausis juhtub.
Magustoitudest julgeks soovitada šokolaadisufleed vaniljejäätisega ja vältida mustika-semifreddo't.
Ma veel väga kiidaks ka teenindust. Ma saan aru, et alates Imre Kose Bestsellerist on kõigil kästud öelda "head nautimist" ja ma elan selle üle, aga see on endiselt võõras ja ebaloomulik ja pigem paneb nina kirtsutama. Chedi's kuulsin ma esmakordselt peale magustoidu serveerimist "Head maiustamist!", mis pani küll mõttes naeratama. No ma ju just kavatsesingi maiustama hakata! Mõelge selle "nautimise" asemele ka mingi normaalne sõna, kui tavaline viisakas "Head isu!" tõesti tundub nii noobli koha jaoks liiga jämedakoeline.
Teine asi, mida täna kõigis söögikohtades öeldakse, on "kuidas maitseb". Enamuses kohtades tundub, et teenindaja varitseb just seda hetke, kui sööjal on suu täis, siis kargab kuskilt ligi ja kraaksatab oma fraasi ja naudib vastuseks saadud mõminat ja puristamist. Chedis küsiti seda viisakalt siis, kui käik lõpetatud. Ja nii peabki - kuulge, kui mulle midagi ei meeldiks, küll ma annaks sellest teada ka ilma selle küsimuseta.
Hindesse mittepuutuvalt veel selline teema: vaatasin enne restorani minekut ka nende kodulehte, paraku kasutasin selleks telefoni ja no menüü kerimine on ikka pea võimatu. Aga sellel ei ole siiski midagi midagi pistmist restorani ja suurepärase söögiga. Chedi: 10 punkti.”