Arvutimängude arvustused - Arvustus.com arvustused

“Liigutakse järjest paremuse poole”

“Humoorikas mäng, mis annab kõigile, kes pea tööle panevad, boonuseid erinevate relvade kombineerimisel jms.
Ainus jama, et arvutiga see asi ei "tööta". On näha, et tehtud on see eelkõige konsoolidele ja siis KA arvutile porditud. Hiirega on mängu juhtida kehv ning graafika pole kuigi hea. On vist mõeldud pigem telekaekraanilt eemalt vaatamiseks, mitte poole meetri kauguselt monitorilt silmitsemiseks.”

“Ütleme nii et see kosmos küll väga surnud ei ole. Elab liigagi vilkalt samas tahab sinu eluküünla kiirelt kustutada. Kujuta ette õudusfilmi milles sa ise osaline oled ja saadki Dead Space kätte. Pilt on ilus ja helitaust creepy. Kogu ekraan on õudukat täis mingid näidikuid ja muid parameetreid ei ole peaaegu üldse.”

“Pealtvaates mänge pole enam eriti palju alles jäänud. Varem neid lihtsa graafika tõttu ikka leidus, näiteks tuleb meelde Mission Impossible mäng, mis oli vist isegi omaaegse Nintendo NESi peal olemas. Aga täiesti asjata püüatakse kõiki rollikaid esimese-isiku-vaates teha. Või kolmanda isiku, aga siis lihtsalt selja tagant.
Võrreldes nendega on Diablo 3 julgelt eristuv ja teeb seda hästi. Võrreldes Diablo 2-ga hiiglaslikke erinevusi mängu ülesehituses ei ole. Lihtsalt kõik on parem -- graafika, lugu, mängitavus. Mõni muudatus on muidugi veel. Näiteks saab nüüd tapetud kollide kola kokku kogudes väga erinevaid esemeid koguda, millest osadel on maagia. Tegelikult teisi polegi mõtet üles võtma vaevuda, need pole suurt väärt. Aga rohelised maagiaga esemed või kollased, on väärtuslikud ja need saab sepa juures laiali lammutada, et turvist vms paremaks teha või niisama maha müüa.
Muusika saaks veidi parem olla.”

“Originaal Duke'i sai kunagi ikka tundide kaupa mängitud ning vaimustus oli suur. Ega tol ajal suurt valikut FPS näol ei olnudki. Seega paistis mäng silma just hea huumori, lihtsa mängitavuse, olematu IQ-ga kollide ning tolle aja kohta suure relvavalikuga.
DNF-i esmakordselt mängides andis esimesena tunda Duke'i enda liikuvus, mis oli liiga kohmakas ja üritas sarnaneda tänapäeva shooteritega. Relvade üleskorjamine oli liialt aeglane ja tüütu, kuna selleks tuli eraldi nuppu vajutada. Minu arust oleks piisanud täiesti, kui relva oleks kätte saanud vanakooli stiilis ehk siis sellest n-ö üle joostes/puudutades. Ma limiteeritud relvade (2) kaasas kandmist parem ei hakka mainimagi.
Teine asi oli coverup süsteem. Jällegi taheti jälgida standardit, mis paljudes shooterites on igapäevaseks saanud. Aga suurim pettumus mängus oli MÕTLEVAD kollid! Sa pidid kuskile taha varjuma, relva taas laadima ning olema täpsuskütt, et neile pihta saada, kuna kollid oskasid ümbritsevaid blokaade hästi ära kasutada ning olid suht täpse laskmisega.
Reviewdest sai näha, et mängus oli ka palju puzzle tüüpi ülesandeid. Milleks? Mida sellega saavutada taheti? Mängu pikemaks venitada? Minu arust lõhkus see üldist Duke'i atmosfääri, mis esmajoones peaks siiski olema tulnukate hakeldamine, mitte aga MacGyveri stiilis pea murdmine.
Isetaastuv elu ei muutnud muljet paremaks. Isiklikult poleks midagi selle vastu olnud, kui kollide mahanottimisest oleksid järgi jäänud õhus hõljuvad südamed vms.
Ootasin lihtsat shoot'em'up stiilis märulit, et võimsate relvadega kolle õhku lasta ja ümbruskonda hävitada. Paraku jäi mäng sellest väga kaugele. ”