Volkswagen - Arvustus.com arvustused

“Volkswagen lahendab pikapite kandevõime-maastikusuutlikkuse-mugavuse kombineerimise probleemi äärmiselt loogiliselt, pakkudes Amarokist lihtsalt kolme erineva suunitlusega mudelit, ehk et kirvega maad kaevama ja labidaga metsa tegema ei pea.

Baasmudelil veavad vaid tagarattad, see on mõeldud ennekõike tarbesõiduki soovijale, kelle vajadus seotud põhiliselt keretüübiga – lisaks viiele sõitjakohale veel ka veokast. Kaks teist versiooni on nelikveolised, üks aga suurema maastikusuutlikkuse ja kandevõimega (aga teedel ebamugavam) ning teine pideva nelikveoga, väiksema kandevõimega, kuid mugavam.

Esimene tähendab lülitatavat nelikvedu, aeglustit ning veidi enam kui tonnist kandevõimet, teine Torseni diferentsiaali, mis jagab tavaoludes esi- ja tagarataste vahel veojõudu suhtes 40 : 60. Enamiku maastikuvajadused suudab tõenäoliselt rahuldada ka n-ö pehmem versioon.

Ka varustuspaketid arvestavad auto kasutusala: tarbesõiduk tuleb eelinfo järgi tõeliselt varustuslage, kuid mõistagi saab seda hakata vajadustest lähtuvalt täiendama. Olgu siiski lisatud, et varustuse kohta veel täpset infot ei ole nagu hindade osas, sest auto jõuab Eestis müügile alles järgmisel aastal. Esitlusel märgiti olulisema konkurendina Toyota Hiluxit, mis lubab oletada nelikveolise mudeli hindu alates umbes 350 000 kroonist.

Esialgu pakutakse vaid topeltkabiiniga versiooni, ühe istmereaga mudel lisandub järgmise aasta jooksul, automaatkäigukast tuleb valikusse 2012. aastal.

Kokkuvõte

parim pikap. Erineva kasutussuunitlusega versioonid ei sunni minema kompromissidele. Viis tähte on antud siiski avansina, sest hind ja varustus pole teada.

Plussid

sõiduomadused, disain, viimistlus, mootor ja jõuülekanne, spetsialiseerumine

Miinused

saabub müügile hilja ja esialgu vaid ühe kabiiniversiooniga”

“Võrreldes eelmise uus-Põrnikaga (rääkimata veel vanemast) näeb kõige uuem välja sportlikum. Selles mängivad rolli juba auto proportsioonid: uus on laiem, madalam ning ka pikem (vastavalt pluss 84, miinus 12 ja pluss 152 mm), kuid mõistagi ka kujustusvõtted. Kui 1998. aastal esitletud New Beetle’i oli lihtsalt trullakas, siis kõige uuema kerejoontes leidub sportlikku pinget ehk isegi rohkem kui ühelt Põrnikalt ootaks.

Kere fookuspunkt, C-piilar, mängib küll selgelt vana Põrnika motiiviga, kuid üldmulje järgi ei saa uut päris retroautoks nimetada – pigem on tegu vanast Volkswagenist inspireeritud moodsa kujustusega.

Tunne süveneb autosse sisse istudes, sealt küll leiab mõningaid viiteid vanale sõidukile, näiteks väljumist hõlbustavad rihmad B-piilaril ja teine (imetilluke) kindalaegas armatuurlaua vertikaalsel osal, kuid muus osas on pilt vägagi tänapäevane.

Viimane ei tähenda muidugi, et sõitjateruumi ei saaks oma maitse järgi kohandada. Näiteks seesama paneel, kus asub pisike kindalaegas võib olla sõltuvalt mudelist must, kaetud süsinikplasti värvi materjaliga või värvitud kerega sama värvi.

Juhtimisseadmed on aga nagu ühel tänapäevasel Volkswagenil ikka, kes Golfiga sõitnud, tunneb end Põrnikas kohe koduselt. Mitte, et tegu oleks liimi ja kleebi meetodiga, näiteks rool on Põrnikal unikaalne, armatuurlaua keskosas leidub poodium õli termomeetrile, kell-stopperile ning turborõhu mõõdikule, vaid kasutamisloogika mõttes. Lühidalt: ei mingeid ekstravagantsusi.

Plussid
stiil, juhitavus, eelkäijast praktilisem

Miinused
ebamugav kehval teel

Kokkuvõte
stiilne auto, mis erinevalt eelkäijast New Beetle’ist omab lisaks aksessuaariks olemisele ka praktilist väärtust. NB! kirjutamise ajal puudus detailne varustusinfo.”

“Uus Volkswagen Golf GTI kombineerib õnnestunult igapäevaauto ja sportauto põhiväärtused.

Lugegem nendeks väärtusteks vastavalt praktilisuse ja sõidurõõmu. Esimest pakub Golf GTI väikekeskklassi parimate tasemel, teist aga vägagi mitmeplaaniliselt, ühtaegu nii äärmiselt emotsionaalselt, kuid samas kontrollitult. Puuduvad igasugused takistused kasutada seda esmaspäevast reedeni nagu üht pereautot ikka ja nädalavahetusel kihutada ringrajal.

GTI välimus kõneleb selgelt sportlikest ambitsioonidest. Just kõneleb, mitte ei karju. Väike spoiler tagaluugil, suured ja efektsed veljed, kärgvõre jahutusõhku mootoriruumi juhatamas, mõned GTI logod, difuusor taga, tavamudelist madalam vedrustus (ees 22 ja taga 15 mm) annavad kokku komplekti, millisega võivad sõita ka üle 19aastased ilma, et peaksid enda tõsiseltvõetavuse pärast muretsema.

Sisemuses ootavad ees retrohõngulise ruudulise kangaga kaetud sportistmed, elegantses kroomraamistuses nupud-näidikud ning muidugi alaservast sirge rool. Kõik klapib välise olekuga, sportlik, kuid mitte ülearu eputav.

Selgelt loetavaid spido- ja tahhomeetrit täiendab keskekraan, kuhu saab kuvada n-ö tavalisi reisiarvesti näite, kuid ka näiteks mootoriõli temperatuuri. Kiire sõidu harrastajad võivad seda infot vajada. Mõistagi leidub näidikuplokil ka jahutusvedeliku termomeeter.

Praktiliselt poolelt esineb GTI nagu Golf ikka: tagaistmel jagub ruumi piisavalt, pakiruumi saab kah istmete arvelt suurendada. Haakekonksugi võib paigaldada ja sellega tirida kuni 1,4tonnist piduritega haagist.

PLUSSID: sobib nii igapäevasõiduks kui ka spordiks, hästi varustatud, üsna ökonoomne, kiire.
MIINUSED: hind
KOKKUVÕTE: sportlikkus on hästi ühendatud igapäevaselt autolt oodatavate omadustega. Suudab pakkuda nii sportlikku sõidurõõmu kui ka olla asjalikult praktiline.”

“Kuigi segadust tekitava nimega, on lugu uue Volkswagen Passat CC-ga üsna lihtne: tegu on masstootja kohta tavatult edeva neljaukselise keskautoga, mis nii kvaliteedilt, tehnouudsuselt kui ka sõiduomadustelt kimbutab selgelt sportlike premium-autode tootjaid.

Lühend CC uudse Passati nimes ei tähenda kupeekabrioletti (coupe-cabriolet) nagu tavaks, vaid hoopis komfort-kupeed (comfort-coupe). Olgu turundusinimeste definitsioon milline tahes, sisuliselt on tegu neljaukselise autoga, millele on antud tavalisest Passatist madalam katusejoon ning viie asemel neli istekohta, justkui õigustamaks sõiduki kupeeks nimetamist.

Volkswageni disainerid on igal juhul teinud tublit tööd, sest Passat CC näeb Passatist tõepoolest palju elegantsem, dünaamilisem ja ilusam välja. Välismõõtudelt on uudismudel natuke madalam, laiem ja pikem, mis muutis kereproportsioonid senisest selgelt õnnestunumaks. Proovisõidul Lõuna-Saksamaal äratas uus Volkswagen möödujates igal juhul üllatavalt palju tähelepanu.

Paraku sai kohe kinnitust ka peamine kartus, mis autot väljast imetledes tekkis: tagaistmel on vähe pearuumi. Isegi keskmist kasvu mehel on pea praktiliselt laes, 1,90 meetrit pikana oleks taga istuda lausa piin. Ühtlasi piiravad madal katusejoon ja väga madalad tagaaknad nähtavust – tagaistmelt vähegi kõrgemate objektide silmamiseks peab pea alla kummardama.

Hoopis lahedamaks osutub olemine Passat CC esiistmetel, eriti veel kui mootor käivitada ja sõitma asuda. Sõitjaid tervitab Passatist tuntud kvaliteet, mida on alumiiniumkaunististe ja puittahveldistega edevamaks muudetud. Proovisõiduautol olnud kahevärvilised nahkistmed olid samuti väga mõnusad, kuigi baasmudel peab läbi ajama tekstiilist istmekatetega.

Nuriseda ei saa baasmudelil olnud jõuallikaga, sest tegu on Volkswageni kontserni uue 1,8liitrise turbomootoriga, mis on Audi A4-le paigaldatuna on juba rohkelt kiitust pälvinud. Neljasilindriline töötab sujuvalt ja läheb aplalt pöördesse, kiirendades Passat CC 160 hobujõu toel vaid 8,6 sekundiga paigalt sajani. Reipust jagub ka kiirteekiirustel kiirendades, mistõttu rohkem hobujõude nagu ei olekski vaja. Need on siiski saadaval kaheliitrise 200 hj turbomootori ja 3,6liitrise V-6 (300 hj) näol. Viimane teeb 0–100 km/h sportautoliku 5,6 sekundiga. Säästlik, kuid sugugi mitte aeglane valik on kaheliitrine turbodiisel, kas 140 hj või 170 hj forsseeringus.

Plussid: välimus, juhitavus, mootorivalik
Miinused: pearuum tagaistmel”

“Volkswagen Touran tuli turule juba 2003. aastal, pideva arendustööga on jõutud tasemele, mis auto kallal norimiseks erilist võimalust ei jäta.

Touran sai facelift’iga Golf VI-lt ja sellest hiljem esitletud mudelitelt tuttava esiotsa, uued tagatuled ning hulga muidu välisdetaile, parandati siseviimistlust, esitleti uusi jõuallikaid ning lisavarustust. Suurima müügiargumendina soovib Volkswagen näidata uue Tourani säästlikkust: eranditult ülelaetavate mootoritega pakutavana on selle kütusekulu varasemaga võrreldes märgatavalt langenud, baasmudelil 1,2TSI eelmise „hinnad alates” mudeli kõrval lausa 27 protsendi võrra.

Tourani pakutakse kas viie- või seitsemekohalisena ning erinevalt mõnest muust sama klassi autost on sel ka kolmas istmerida täiesti kasutatav: keskmises mõõdus reisija tunneb end seal täitsa mõnusalt. Mitmel viisil liigutatavate/keeratavate/välja tõstetavate istmete manipuleerimine ei käi esimese hooga küll päris kinnisilmi, kuid vähese nuputamise või kasutusjuhendi abil annab Tourani sõitjateruumi mitmekümnel moel varieerida. Panipaikugi on piisavalt, nii et praktilisuse eest võib kerge südamega anda maksimaalsed punktid. Ühtegi paha sõna pole öelda – nagu Volkswagenite juures tavaliselt – ka sõitjateruumi viimistluse või juhikoha kohta, kui millegi kallal üldse norida, siis muidu vaikses autos kostab diiselmootori müra kiirendustel valjult kõrva.
Suurima bensiinimootorina pakutakse Touranile 1,4liitrist TSId, keskmise kütusekuluga 6,8 l / 100 km. Võimsust on sel ühe korraliku pereauto tarbeks just piisavalt. Kes sportlikumat minekut soovib, vaadaku kaheliitrise diisli poole (5,3 l / 100 km), selle 350 Nm pöördemoment annab jõulise mineku mistahes situatsioonis. Uuena on valikus veel näiteks 1,6liitrine diisel (90–105 hj ja 4,6–5,1 l / 100 km).

Plussid:
praktiline, kindel ja mugav sõita, säästlikud, ent võimekad mootorid
Miinused:
kohatine DSG-kõhklemine”